Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (213) Teater Nora - ☞[definitsioon] - (Tartu Saksa Kultuuri Instituut, 15.05.2012) ♥♥♥♥

Autor(id): Tarmo Kruus
Žanr: draama
Näitlejad: Rein Annuk (Tabivere Harrastusteater), Kristin Uusna (Tartu Üliõpilasteater), Janno Puusepp, Merlin Ponna, Madis Metsalu, Tuuli Rindemaa, Rauno Leets, Anni Luud, Ilona Domaškina
Tutvustus: Kui kaugele on inimene nõus minema, et saada kõik, mida ta tahab? Ja kui kaugele on inimene nõus minema, et olles saavutanud kõik, mida ta tahab, esialgne olukord taastada?

Jonathan Stern on tavaline inimene. Nii tavaline, kui üks noor, intelligentne ja edukas inimene olla saab. Ta armastab, ihaleb, kurvastab, kardab. Samamoodi nagu kõik teised tavalised ja mittetavalised inimesed. Asudes tööle, mis tõotab muuta ta osaks maailma ajaloost, avastab aga Jonathan, et kõik, mida ta on tundnud on ... kui mitte vale, siis olematu.

Ajalooks ei saada. Ajalooks muudetakse. Ja juba valmistrükitud õpikutest on ennast kohutavalt raske välja kangutada
Hinnang: Noortele ikka meeldib teha karmi sisuga tükke. Seekord on kokku lapitud palju mõttetihedaid tekste armukolmnurga ümber jättes selle targu siiski tagaplaanile. Läbivaks tausta teemaks oli ka lõputu joomine, kus keegi purju ei jää. Eriti kentsakas oli see, kui enesetapu teinud naise vaim enesele klaasi täis valas.

Lavakujundusega oli päris palju vaeva nähtud ning selle vahetumisest tehtud omamoodi ballett. Iga näitleja teadis, millise pokaali või mööblieseme ta millisel hetkel võtma peab. Võib-olla veidi liialt must-valge, kuigi ka üleminekutoonid olid esindatud. Samas valguskujundus tekitas huvitavaid mitmevärvilisi varje justkui saaks seinale inimese aura.

Häiris, et autor võttis endale veidi liiga palju rolle ja lülitus ühest rollist teise liialt järku üle. Eriti sai seetõttu kannatada helikujundus. Liialt paljudel kordadel katkes klaverilugu poolelt noodilt. Ka valguskujunduses kippus valge valguse kasutamine olema liialt äkiline ja mürarikas. Samas värvilise valguse üleminekud olid üsna sujuvad ja läbimõeldud. Abiline puldis oleks vast üleminekud sujuvamaks teinud.