Autor(id): Antoša Tšehhonte
Žanr: komöödia
Näitlejad: Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome, Andrus Vaarik
Tutvustus: "Maailmale nähtamatud pisarad" on komöödia Anton Tšehhovi poolt
nooruses Antoša Tšehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal.
Arstiteaduskonnas õppides kirjutas Tšehhov huumoriajakirjadele lühijutte
lisaraha teenimiseks, saavutas, aga varsti niisuguse menu, et teda hakati
avaldama regulaarselt. Need "väikeste inimeste" lood pilavad
silmakirjalikkust, lipitsemist, kergemeelsust, enesekesksust ja muid
inimlikke patte, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes, kes
ehk meist kõigist nii väga ei erinegi. Lavastus hõlmab lühijutte "Paks ja
peenike", "Missugune kolmest", "Diplomaat", "Albioni tütar", "Õnnepojuke",
"Koomik" ja "Maailmale nähtamatud pisarad" ning lühinäidendeid
"Abieluettepanek" ja "Karu".
Hinnang: Kui kaks aastat tagasi üllatas Linnateater sellega, kuidas muuta
vaatajatele laval toimuv võimalikult kergesti jälgitavaks, siis seekord
mindi teist teed. Etendus algab juba peale pimendatud saaliga ja väga palju
tegevusestki toimub hämaras või siis sinises valguses. On vaid üks
korralikult väljavalgustatud punkt, aga seda kasutatakse vaid ühest novellist
teisele üleminekuks. Seega kui tahate enne etendust kavalehele pilgu peale
visata, siis tehke seda koridoris - saalis on lugemiseks liiga pime.
Etendus algab rongis. Sinised tuled ja kõikuvad reisiad tekitavad küll
rongisõidu mulje, kuid üsna pea kaob sõit viinajoomise käigus ära. Eks kahe
kõikumise kokkuviimine ongi näitlejameisterlikkuse tipp. Novelli puänt on
kiiresti etteaimatav, aga seda lastakse publikul päris kaua oodata.
Teises novellis mängiti väga kenasti välja meeleolumuutus, kui mees sai
teada kelleks lapsepõlvesõber vahepeal saanud on. Võimu kummardamine ja
lipitsemine antakse elavalt edasi.
Kolme valiku lookeses vastandatakse erinevad abielu käsitlevad
mõttemaailmad. Tuuled vahetavad ikka väga kiiresti suunda. Komödiandi loos
keeratakse vedru veel rohkem pingule. Ning "Karu" vallutab toolide
purunemise mürinal publiku südame.
Diplomaadi roll annab võimaluse särada sõnaosaval Andres Vaarikul ning annab
võimaluse siduda näidendi alguses viimases kupees sõitnud nunnad ning
viimases novellis viina jagava pastori.
Selleks, et näidendis veidi ka allapoole vööd nalju saaks tuuakse sisse kaks
kalameest. Kusjuures kala asemel saab tõmbenumbriks päevavari. Kogu terviku
suhtes üsna ebaoluline osa.
Abieeluettepanek oli juba tuttav Üliõpilasteatri etendusest. Seekord oli
rohkem ruumi veiderdamiseks ja dialoogi arendamiseks. Kui enne ei oleks
õeldud, et tegu on abieluettepanekuga, siis oleks pool sisu kaduma läinud.
Viimane novell andis näitlejatele võimaluse koos särada. Suure ruumi
väikesesse ossa peita väga palju kaootilisena näivat tegevust. Pisaraid ei
näe, aga need on olemas.
Väga hästi kokku pandud detailid kompenseerivad vähese valguse ning teevad
etenduse nauditavaks.