Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (227) Emajõe Suveteater - ☞Viimane tango 1994 - Pallase lõpp - (Athena kultuurikeskus, 07.09.2012) ♥♥♥♥

Autor(id): Indrek Hirv
Žanr: kontsertetendus
Näitlejad: Ann Kuut, Hannes Kaljujärv, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Andres Dvinjaninov
Tutvustus: Ajalooline kontsertetendus "Viimane tango 1944 - Pallase lõpp" Tartus Ahtena keskuses. Indrek Hirve näidendi peategelast Ado Vabbet kehastab kultuuri- ja kunstilooliselt huvitavas lavastuses Hannes Kaljujärv ning vaatluse all on Eesti kunsti ühe perioodi ning kõrgema kunstikooli "Pallas" lõpp. Muusikaline osa lavastuses on kanda tolleaegsetel saksa tangodel, mida esitab Kaunimate Aastate Vennaskond.
Hinnang: Teatrit on vähe, aga päris kenad tangoviisid, mille vahele pikiti mustvalged filmilõigud, populaarteaduslik loeng valgusest ja elust Pariisis enne II maailmasõda ning veidi suitsu. Alguses kasutati hästi ära Athena kultuurikeskuse kinosaali sisekujundust ning hõõglampide asemele trügivat LED pirini. Täpselt paraja pikkusega kontsert, mis ei jõudnud veel üksluiseks ega igavaks muutuda.