Autor(id): Disney ja Cameron Mackintoshi
Žanr: muusikal
Näitlejad: Nele-Liis Vaiksoo, Andres Mähar, Eve Kivisaar, Veikko Täär, Merle Jääger, Simo Breede, Erkki Rebane, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul, Karmen Puis, Siiri Koodres, Katrin Kapinus, Valentina Kremen, Kristiina Raahel Uiga, Karoliine Pärlin, Laura Danilas, Alger Ahuna, Kaspar Kiisk, Mihkel Känd
Tutvustus: Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue
lapsehoidja, ülimalt edeva, eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary
Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane satuvad koos temaga uskumatutesse
seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes niikauaks, kui tuul pöördub…
Enamasti kõlab muusikalis Sherman Brothersi filmi tarbeks loodud muusika,
ent lisatud on ka uusi laule, mille autoreiks on George Stiles ja Anthony
Drewe. Londonis 2004 toimunud esietendusel mängis Maryt Laura Michelle
Kelly, kes sai osatäitmise eest Lawrence Olivier’ auhinna. Broadwayl toodi
muusikal lavale 2006.
Hinnang: Etenduse tehnilise küljega on kõvasti vaeva nähtud ja tulemus on
kogu seda tööd väärt. Kui esimesel pilgul tundub, et valguspuldile on enne
etenduse algust nullimine tegemata, siis õige pea saan enda eksimusest aru.
Tänu just sellistele tavatutele valgusega mängimistele tekivad lisaefektid,
mida teatrist ei ootakski. Kui lisada siia inimkehakujud, püstisest seinast
üles jalutamised, laste ennastsalgav tegevus, enamasti toredad laulud, siis
saabki kokku lasteetenduse, mida naudivad nii suured kui väikesed. Tõsi
sülelastele on etendus siiski natuke liiga pikk ja kurnav.
Teine vaatus läks natukene liialt tantsupeoks, muidu oli liikumine hästi
paigas. Lauldi hästi. Eriti meeldis südamlik linnusööda müüja. Tekstid olid
võib-olla veidi keerulised, seepärast oli naaberpinkidest teismelistel kuulda norinat
"juba jälle laulavad". Ja ega ise ei oleks kõikide laulude tekste võimeline
tekstiraamatust soravalt lugema.
Märkused: Esimene muusikal (kaheksateistkümnest), mis minu subjektiivsel
skaalal saab viis tärni, kuigi olen juba ammu öelnud, et muusikalid mulle
meeldivad.
Kuidas mõjutab teatrielamust see, milline ilm ja olud võtavad sind vastu
pärast etendust? Varem ei olnud selle nurga aelt mõelnud enne, kui tuttav
põhjendas teatrisse autoga tulemsit võimaliku külma ilmaga pärast etendust.
Täna võttis soojast saalist väljudes vastu tihe lörts ning mobiilis ootas
sõnum, et tuleks töö juurde jooksta elektrikatkestuse tagajärgi
likvideerima. Peab tunnistama, et üsna palju algsest meeleolust läks kaduma
küll. Aga ikkagi eelistan ka edaspidi teatrisse minna jala või bussiga -
auto väljast puhastamine ja niiskusest uduste akendega auto roolis oldud
minutid oleksid veel masendavad, kui läbimärg jope koju jõudes.