Autor(id): Jean Marsan
Žanr: komöödia
Näitlejad: Helgi Sallo, Anne Paluver, Marika Korolev, Marju Männik, Raivo Rüütel, Tõnu Kilgas, Raivo Mets, Toomas Tross, Jüri Karindi
Tutvustus: Meie meelest on see üks paremaid tatrikomöödiiaid, mida oleme kohanud. Teatriteemalised komöödiad põhinevad enamasti situatsioonkoomikal -
kõikvõimalikel apsudel, segadustel, juhustel ja juhtumistel, mis võivad ette tulla laval, lava taga ja teatrimajas üldse. "Publikule keelatud" ("Interdite
au publique") tugineb peamiselt karakterikoomikale. On ju teada tõsiasi, et teatrirahvas - eriti näitlejad - on pisut isevärki. Neil on tavalisest suurem
esinemisvajadus, nad on eriti edevad, kuulsusjanulised ja tihti lapsemeelsed. Just neid, ja veel muidki näitlejatele omaseid jooni on Jean Marsan oma
komöödias teravdatult käsitlenud - ja tagajärjeks on groteskne komöödia, milles ometi on tunda autori sooja suhtumist teatrirahvasse - juba kasvõi
sellepärast, et ta nende arvel head nalja sai teha. Pealegi tundis ta seda maailma läbi ja lõhki, kuna sõi samast katlast - oli näitleja, lavastaja ja
näitekirjanik. Meile meeldib see komöödia ka sellepärast, et ta tekitab meis assotsiatsioone - vägisi tulevad silme ette "Vanalinnastuudio" esimesed aastad
ja meie oma Vana Baskini Teater praegu. Ruumikitsikus, rahanappus, kõik tehakse "põlve otsas" ja saab valmis viimasel tunnil, näitlejad on laenatud ja
värvatud... kuid tehatahtmist on enam kui küllalt!
Hinnang: Tõepoolest on tegemist komöödiaga teatrist ja näitlejatest, kus pole "jalaga t... nalju". Kuulsusejanu paneb inimesi pidevalt oma meelt muutma ja teeb neid
kõrvaltvaadates tobedaks. Annaks jumal, et läbi naeru ja pisarate leiame lõpuks aega enese jaoks ning suudame edasi elada end naerualuseks tegemata. On ju
viimasel ajal tekkinud väga palju Superstaari laadseid üritusi, mis lihtsameelseid kokku korjab nagu kärpsepaber kärbseid.
Aga võib-olla on veel hullem see, et me neid staarikesi poputame ja teeme neist ebajumalad. Üritame ennast näidata võimalikult heas valguses ja läheme
kaasa teiste tujudega, kuigi sisemas tunneme, et see ei ole alati päris õige. Kiidame inimesi, kui selleks tegeliku põhjust pole, või laidame nad suure
suuga maha, kui meil on tunne, et teistele ta võib-olla ei meeldi. Väldime olemast halva sõnumi toojad.
Staadion surus näitlejad kokku väga lühikese maa peale, samas oli näiteplatsil laiust rohkem kui tavalieslt. Helimees ei leidnud üles mikrofonide
vaiksemaks keeramise nuppe, kuigi ta neid juba pool tundi enne etendust paaniliselt otsis. Seega võimendati näitlejate hingamine liialt üle. Häiris see, et
tehnilised töötajad sõelusid etenduse ajal edasi tagasi staadionimurul. Samas tuleb teatrirahvale õelda aitäh, et nad ikkagi etenduse koju kätte tõid.
Märkused: Oleme jõudnud e-ajastusse, paberkandjal mälestust etendusest ei jää. Piletitit võib ju alles hoida, aga sellel pole kirjas näitlejate nimesid ega rolle,
mida nad mängisid.