Autor(id): Shakespare, Võigemast
Žanr: tragöödia
Näitlejad: Alo Kõrve, Evelin Võigemast, Epp Eespäev, Rain Simmul, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Indrek Ojari, Mart Toome, Tõnn Lamp, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Kristjan Üksküla, Tarvo Elblaus
Tutvustus: Lavastaja Priit Võigemast: "Olen selle Hamleti teemaga juba varem
flirtinud - lavastuses "Hecuba pärast". See oli rohkem nagu naljaga pooleks.
Andsin "Hamletile" niiöelda sõrme,, aga tema võttis terve käe ja lahti enam
ei lasknud. Nii me siis uitame juba kolm aastat käsikäes. Ja millegipärast
kummitab peas üks luuletus või õigemini laul:
"Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu,
kui kõndima õpid parkettide pääl.
Sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub Sul põldude hääl.
Võib-olla Sul sügavas kripeldab sugu,
kui õhtuti mõttesse mõlgutad pää.
Kui küsid, kas kividel kängub Su sugu,
kui pooleni ööni Sa unne ei jää.
Üks mõte toob teisele mõttele ainet
ja mõeldes Sa veelgi värdjamaks jääd.
Kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet,
kui külmast kapist tood jahedat jääd."
(Sõnade autor Hando Runnel, esitanud ansambel Ruja.)
Mida see tähendama peaks? Naljaga pooleks võib öelda - tont seda teab."
Lavastuses kasutatakse Georg Meri, Doris Kareva ja Anu Lambi tõlkeid.
Hinnang: Algus ehmatas päris ära kui Taani kuningriigis eesti vanade
lorilaulude saatel pidu peeti. Veel üsna mitmel korral tekkis küsimus, kus
tegevus ikka toimub: Shakespare algupäraselt kirja pandud kohas ning ajas,
20 sajandi alguses Eestis või Holliywoodis Charles Chaplini kuldajastus.
Just kostüüm ja taustalaulude valik tekistas neid küsimusi. Samas ülejäänud
heliefektid olid väga hästi kokku seatud.
Päris huvitavalt on kasuttud taevalava teise korruse võimalusi. Suitsuvine
ja sinakasrohelise valguse kasutamine tekitas mereäärse kindluse tunde küll.
Kui tahate algusest peale kuulda Hamleti kõige kuulsamat monoloogi, siis see
etendus ei ole teie jaoks. Monoloog on küll olemas, aga lühendatud ja mitte
nii pinev, kui teistes samanimelistes etendustes kasutatud. Aga ega igakord
ei pea sama moodi tegema.
Tegelaskujuna jäi kõige säravamana seekord meelde hauakaevaja. Dialoog
surnupealuuga oli võrratu. Väliselt järjekordne jota laaberdamine, aga väga
sügava sisuga. Oli häid esitusi teistelgi, aga seekord lasti hauakaevajal
särada.
Märkused: Olgu kohe alguses ära öeldud, et et ega ma Tallinna
Hamletit vaatama ei läinud küll. Koolivabal päeval pealinna minemise idee
tuli nii viimasel momendil, et printeri puudumise tõttu sai Viru keskusest
piletid etendusele "Viimased kolm päeva" soetatud. Kui pool tundi etendust
Zumba treeningust kohale jõudsin selgus, et etendus jääb ära. Pilet osteti
kiiresti tagasi ja pakuti viimast lisakohta Hamletile. Kuna mõne teise
etenduse piletit oli juba ilmselgelt liialt hilja otsima hakata, siis sai
sellest pakkumisest kinni haaratud. Seda enam, et hommikul ostetud piletiga
võrreldes oli pilet oluliselt odavam.
Alles pärast riiete garderoobi panekut turgatas pähe, et tegemist võib olla
pika tükiga ning esmaspäeval läheb viimane buss Tartusse juba 23:00. Kuna
publiku paigutus ei lubanud väga kiiret saalist lahkumist, siis segas
täisemotsiooni ikka ja jälle peale tükkiv mõte: kas jõuan bussile, mis saab
hommikusest tunnist, kui ei jõua... Teistele selliseid eksperimente ei
soovita. Kokkuvõttes sai soodsast tehingust üsna kallis ettevõtmine. Aga
lõpp hea, kõik hea.