Autor(id): Eric-Emmanuel Schmitt
Žanr: draama
Näitlejad: Üllar Saaremäe, Ines Aru
Tutvustus: 10-aastane Oscar on haige. Nii haige, et tema kehal on jõudu vaid
loetud päevadeks. Õnneks on olemas Roosamamma, kes pakub Oscarile välja
mängu – elada iga järgmist päeva nii, nagu oleks see kümme aastat.
Teismeliseiga, armumine, abieluvõlu ja -valu, laste sünd ja lahkumine
kodust, vanaduse helge väsimus – need pakuvad Oscarile rõõmu ja annavad
julguse vaadata vastu oma saatusele.
„Oscarit ja Roosamammat“ on lavastuse pea kuue eluaasta jooksul mängitud
Eesti igas nurgas. Üllar Saaremäe: "Näitlejana on ühe lavastuse mängimine
nii palju kordi juba suur kogemus. Kuna see lugu on väga puudutav, on isegi
raske sõnades välja öelda, mida see minus on setitanud. Igal juhul on see
õpetanud inimeseks olemist."
Hinnang: Olgu kohe alguses ära öeldud, et olin varasema meediaarvustuse
põhjal veidi negetiivselt eelhäälestatud antud tüki suhtes. Kuigi 150
mängukorda tegi uudishimulikuks.
Aga nüüd on mul väga hea meel, et sain täismajale läinud etendusele ühe
viimastest piletitest. Nähtu oli igat senti väärt. Eks selle tõestuseks on
ka aplausi ajal püsti tõusnud publik. Kui paljujud näietmängud eesti
teatrites saavad uhkeldada sellega, et 150+n etendusel on saal rahvast täis
ja publik tõuseb ühe mehena püsti.
Nii hea tükk, et teeb keeletuks. Lihtne lavakujundus ja rekvisiit,, aga nii
soojad ja südamlikud tegelased, kes aitavad üksteit raskel hetkel. Usu
teemat ei suruta peale, aga jumalaga rääkimine annab peategelasele leevendust
ning tröösti.
Loodan, et iga inimese jaoks on vajalikul hetkel olemas oma Roosamamma, kes
julgeb ära kuulata abivajaja mured ning suudab oma elutahtega sütitada
valust üle olema. Tegemist on ju tegelikult traagilise looga,, aga ühe väikse
poisi ja vanamemme sõprusest said oma osa julgustust ja leevendust teisedki.
Looduse vastu ei saa meist keegi, lõpuks tuleb surm nagunii. Aga surm ei
tohiks olla liialt piinarikas ei minejale ega tema lähedastele.
Märkused:
Üks etendustest, mida julgen soovitada.