Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (265) Estonia - ☞Silva - (Estonia, 24.04.2013) ♥♥♥

Autor(id): Imre Kálmán
Žaanr: operett
Näitlejad: Janne Ševtšenko, Andres Köster, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Kristina Vähi-Matesen, Raivo E. Tamm, Riina Airenne, Tõnu Tamm, Jaak Jõekallas, Aare Kodasma, Richard Vaughan Rowlands, Ingrid Gilden, Kaire Kasetalu, Ksenia Bestopalova, Sanna Kondas, Seili Loorits-Kämbre, Urve-Ly Voogand, Kati Jaanimäe, Külli Ormisson, Airike Kolk, Greete Kivisild, Anu Laas, Liliana Tamm-Maaten, Jaan Normak, Valentina Taluma, Maire Haava, Karis Anderekson, Mart Laos, Taavi Lepik, Armin Pajula, Susan Kiison
Tutvustus: Imre Kálmán on Johann Straussi ja Franz Lehári kõrval kolmas Viini opereti suurkuju. 1908. aastal Theater an der Wienis esietendunud operett „Sügismanööver“ näitas noore helilooja andekust selles žanris. Järgnesid tellimustööd paljudelt teatritelt – „Sügismanöövri“ ja 1915. aastal esietendunud „Silva“ vahele mahtus veel seitse operetti. Säravat, kirglikku ja sentimentaalset „Silvat“ peetakse Kálmáni loomingu tipuks ning operetiajaloo üheks olulisemaks teoseks. Helilooja püüdis opereti süžeeliinile anda dramaatilist sügavust ning „Silvat“ võiks seetõttu pidada „La traviata“ õnneliku lõpuga operetivariandiks. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. „Silva“ vallutas publiku südamed juba peaproovis ja Das Neue Wiener Journalis avaldatud kriitika märkis pärast edukat esietendust: „Kálmán on kirjutanud kütkestava heliteose. On tunda tema meloodiate kõlatäiust ja meeleolude võlu pakub erakordset lüürilist naudingut!“Lavastaja Mart Sander: „Mõnes mõttes on „Silva“ valik kergema vastupanu teed minek, kuid samas ei saa vaielda: selliseid meloodiaid nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“ teavad isegi need, kes pole kunagi teatrisse sattunud. Lavastajale on see hea materjal: sellest võib teha kas pesuehtsa komöödia või rõhutada loo traagilist alatooni. Või siis rääkida vahetu lugu inimestest, kes sotsiaalsete süsteemide hammasrataste vahel lõksus olles ihkavad olla kõigest inimesed, kuid ei saa seda endale lubada. Kuna selles ligi sada aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada mitte etenduse kaasajastamisega, vaid „vanutamisega“ – üritan lavastada etenduse, mis edastab moodsa sõnumi vaatamata sellele, et tema visuaalne külg on rõhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne.
Hinnang: Paras pettumus pärast neli aastat tagasi nähtud Elleri koooli versiooni. Sellega olin arvestanud, et tegemist on pika variandiga ja naislauljad üritavad vaatajte kõrvakilesid purustada,, aga seda et juba kaheksandasse ritta enamus tekstist ei kosta rahvusooperilt ei osanud oodata. Kui juba eesti keelse variandi arusaamiseks jääb kõrgusesse kuvatud tiitrite vaatamiseks kael kangeks, siis on midagi ikka valesti. Kogu publik ei mahu ju rõdule ära. Mõne tantsu ajal muutus asi lausa pantomiimiks - näed, et näitlejate suud liiguvad ja tiitrites sõnad jooksevad, aga mitte ühtegi sõna saali ei kosta.

Dekoratsioon on muidugi peenutsevalt suursugune. Detailidega oli vaeva nähtud sealgi, kus tegevust ei toimu. Valgustus aitas sellele hästi kaasa. Samas oli kõik kuidagi elutu ja lõuendlik.

Etenduse trumbiks on muusika. Mis sest, et kordusi aina tuli ja tuli. Natuke nõutuks tegi küsimus, kui palju muusikast tuli naturaalselt, kui palju plaadilt ja kui suurt osa võimendati. Kohati paiskus tagasiseinast tagasi nõnda tugev helilaine nagu oleks mõni jõnglane käinud helivõimendi nuppudega mängimas. Eri suundadest tulevad helid ei olnud omavahel balansis ja kõrvades tekkis ebameeldiv tunne.

Häiris see, et oma osaga paemini hakkama saanud kõrvalosatäitjate kummardamise ajal kasutati miinimumvalgust ning alles peaosaliste saabumisel sai valgustaja aru, et kummardajate nägusid ei ole näha.