Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (271) Teater Nora - ☞Issi, mängime sõda - (Laulupeomuuseum, 06.06.2013) ♥♥♥

Autor(id): Tarmo Kruus
Žanr: absurdikomöödia
Näitlejad: Erlend Kollom, Anni Luud, Merlin Ponna, Tarmo Kruus, Kristiina Metsanurk (Vilde Teater), Ursula Noor (Vilde Teater), Talis Ponna, Eleanora Aunap, Anneli Mutso, Rauno Leets, Tuuli Rindemaa, Rainer Palu, Teiko Reili, Karl Kuntus, Maire Luud, Mattias Reinula
Tutvustus: Issi, mängime sõda!” toob meie ette väikeriigi valitsuskabineti selle kõige ärevamal hetkel – toetus valitsusele on langemas ning soe istumisalune sellega seoses käest kadumas. Viimases hädas otsustatakse reitingu tõstmise eesmärgil teha midagi erakordset – kuulutada sõda teisele väikeriigile, millel, aga pole sõjahüüust aimugi. Vaatajate ees rullub lahti tragikoomiline poliitkorrektsuse ja massipsühhoosi segadus, kus kivi ei jää kivi peale ning mis tundub üheaegselt niivõrd loogiline ja täielikult absurdne.

Hinnang: Järjekordne etendus, millel näitlejaid rohkem kui vaatajaid. Eks suurt osa mängis pärastlõunal sadanud vihm ja kurjakuulutav kõuemürin. Aga selleks ajaks, kui etendus algas oli ilm väga ilus. Liigne palavus kadunud ja sääsed peidus. Väikseid kärbseid ja tooreid vahtra vilju lendles küll palju. Seega ideaalne õhtu teatriskäiguks. Ja Laulupeo muuseumi park on koht, kuhu tasub tulla jalutama.

Ootasin sellest etendusest rohkem absurdi või nalja. Aga mõlemat kippus väheks jääma. Idee oli hea,, aga etendus tervikuna veidi toores. Huvitavaid pöördeid oli mitmeid,, aga kõik ei tulnud kohe esimesel korral välja. Tundub, et publiku väiksearvulisus jättis etendusele oma pitsri - näitlejatel jäi publiku toetusest puudu. Teksti autor on läinud erinevate tegevusliinidega (näitemäng näitemängus, milles tehakse näitemängu, väsinud peaministri unenägu) veidi liiale. Samas kui hakata järele mõtlema, misks üks või teine asi nii lahendati, siis selles liiasuses võibki peituda lavastuse sisemine tugevus.

Päris hästi olid lahendatud vaigistatud massistseenid. Lapsed olid tublid. Peaministri ja kindrali rollid oli hästi välja mängitud. Teised rollid kippusid veidi laiali valguma. Valitsuskabineti naisliikmete kostüümid ei olnud veenvad. Selle saab küll lugeda absurdiks,, aga parema kostüümiga oleks absurd paremini välja tulnud.

Märkused: Kõigele vaatamata arvan, et noori teatritegijaid tuleb toetada. Parim viis selleks on tulla kohale. Samas, kui tuled kohale, siis jälgi mängu,, aga ära jutusta valjuhäälselt oma sõbrannaga.