Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (275) Emajõe Suveteater - ☞Undiiin - (Tartu Toomkiriku varemed, 07.08.2013) ♥♥♥

Autor(id): Jean Giraudoux
Žanr: tragikomöödia
Näitlejad: Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Juss Haasma, Egon Nuter, Liina Tennosaar, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Maarja Mitt (Vanemuine), Raivo E. Tamm, Liina Olmaru (Vanemuine), Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Markus Dvinjaninov (EMTA Kõrgem Lavakool)
Tutvustus: Noor ja vapper rüütel kohtub ebamaiselt kauni neiu Undiiniga ja armub temasse - saades aru, et Undiin ongi tema elu armastus. Rüütli senine kihlatu - Berta ei jäta, aga asja niisama. Loomulikult kistakse intriigi ka õukond ja kuningas - paraku saab, aga loos määravaks Undiini sõna otseses mõttes ebamaine päritolu... Kõlab kui melodramaatiline keskaegne muinaslugu ja eks sellest kaasaja üks tuntumaid ja mõjuvamaid draamatekste ka lähtub,

AGA...

Jean Giraudoux "Undiin" on võimas ja dramaatiline allegooria inimeseksolemisest ja Armastusest kõige olemuslikumas tähenduses, kõlades teravalt ja kaasaegselt (ja ka naljakalt) igal ajal ja kõikjal.
Hinnang: Esimine vaatus algas hoogsalt ja omamoodi naljakaltki. Võrukeelne tekst oli esialgu toomkiriku akustiliste eripärade tõttu raskesti arusaadav, aga kõrv harjus kiiresti. Kui metallrüüst sädelev rändrüütel lavale saabus, siis võru keel kadus - kalur ja tema naine hakkasid imeväel kirjakeeles rääkima.

Teine vaatus oli kehvamaiguline tsirkus. Näitlejad tegid oma naljad püüdlikult ära,, aga ega süzee väga edasi ei läinud. Kõrgseltskonna kahepalgeline tühikarglemine tuli muidugi kenasti välja ja looduslapse otsekohesus pani veidi inimeseks olemise üle mõtlema,, aga vägisi jäi mulje, et palagani taha peideti originaalteksti keerukust.

Kolmas vaatus kõikus mõistuloo ja tragöödia vahel. Komejant asendus samm sammult tõsise teatritükiga ning päädis loogilise lõpuga. Tõsi tegevus kandus publikust üha kaugemale ja kaugemale.