Autor(id): Gilles Dyrek /tlk. Inge Eller
Žanr: komöödia
Näitlejad: Agnes Aaliste, Kärt Reemann, Mihkel Kabel (Rakvere Teater), Meelis Põdersoo (VAT-teater)
Tutvustus: Gilles Dyrek sündis 1966. aastal Pariisis. Sai oma hariduse
Prantsusmaa kõige kõrgemas teatrikoolis: L´Entrée des Artistes der École
National Supérieur des Arts et Techniques du Théâtre. Ta on populaarne
näitleja, lavastaja ja autor Pariisi teatrites, filmis ning televisioonis.
Juba tema esimesed näidendid "L'elevant s'enferme dans la Salle de bain vala
jouer avec les robiner" („Elevant, kes lukustas end vannituppa, et mängida
kraanidega”) ja "Le Projet - Tiiter provisoire" („Projekt - tööpealkiri”)
lõid Prantsusmaal edukalt läbi. Kuid tema komöödia "Venise sous la neige"
(„Veneetsia lumes“, meil "Minu girlfriend on eestlane"), mis, esietendus
2003. aastal teatris Théâtre de La PEPINIERE Opéra, on sõna otseses mõttes
kaasatükk, mida on mängitud enam kui 400 korda. Näidendi pealkiri „Venise
sous la neige” on laenatud tuntud estraadilaulult, millega Jacqueline Dulac
esindas Prantsusmaad Sopoti laulufestivalil 1967. aastal. „Minu girlfriend
on eestlane" on vaimukas ja kaasaegne komöödia, milles kodune pidu muutub
kaoseks, kui väikesest arusaamatusest liikuma läinud sündmuste laviin võtab
ootamatud mõõtmed. See on naerupommi lõhkemine teatrilaval täis hoogu, kirge
ja pöörast situatsioonikoomikat. See on eeskätt noorema põlvkonna komöödia,
mis tuleb kõige enam esile tekstist, kus on käsitletud tänapäeva nähtusi ja
kasutatud suhtluskeelt, mis erineb nn. „klassikute“ kõnekeelest. Tegelikult
esindavad Gilles Dyreki teosed traditsioonilist prantsuse komöödiat.
Koomiline efekt tekib muu hulgas sellest, et publik teab alati rohkem kui
tegelased laval. See tekitab lõbusaid arusaamatusi, segadust ja
desorientatsiooni. Nii, näiteks, toimib komöödias "Minu girlfriend on
eestlane" olematu riik, mille esiletulek paneb liikuma absurdse ja
groteskse, üllatava puändiga tipneva tegevuse.
Hinnang: Noored näitlejad said komöödiaga kenasti hakkama. Sumedas suveõhtus
tulid miimika ja kehakeel väga hästi välja. Tekst esitati korralikus tempos,
täpselt parajate pausidega ning selle juures suudeti enamasti ka tõsiseks
jääda. Vorstinaha nali tundus olema ekspromt, kuna Kärt vääratas seda välja
mängides üsna kõvasti.
Tükk ei ole neile, kes otsivad tõsist sisu. Aga naerda saab ja prantsuse
teksti on pikitud väga palju vihjeid Eesti poliitikale ja majandusele.
Esimeses vaatuses on musitamisega natuke liialt üle võlli mindud. Kohati
kippus juba isegi labaseks kätte.
Teine vaatus kippus veidi absurdiks kätte minema - humanitaarabi teema algas
kuidagi ootamatult ning ei tahtnud kuidagi otsa saada.