Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (279) Eesti Draamateater - ☞Kolm õde - (Vanemuise suur maja, 03.09.2013) ♥♥♥♥

Autor(id): Anton Tšehhov
Näitlejad: Mait Malmsten, Liis Haab (külalisena), Kersti Heinloo, Merle Palmiste, Marta Laan, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Hendrik Toompere jr jr, Rein Oja, Raimo Pass, Jüri Tiidus, Mihkel Kabel (külalisena), Tõnu Aav, Ester Pajusoo
Tutvustus: Paljud on kuhugi teel, kes uue õnne, kes suurema raha, kes kodu poole. Kolme õde kisub sisimas ammu juba teele, kodu poole, Moskvasse, kus võiks ees oodata turvalisem, parem, ihaldatum elu. Aga siin on aastatega tekkinud paigale jääma sundivaid suhteid ja vabatahtlikult on raske loobuda oma armastusest ning põlema süüdata olevikuga siduvaid sildu. Ja kas seda, unelmate Moskvat, kuhu hing kisub, ongi üldse olemas?

Mait Malmsten (Andrei Prozorov) pälvis rolli eest parima meeskõrvalosa preemia 2012. aasta Eesti teatri auhindade jagamisel.
Hinnang: Tükk algas vaevaliselt. Juba parteri 6. ritta ei olnud teksti kosta. Seda ka siis, kui abiks võeti mikrofon. Tegelikult tekstist hakkaski aru saama alles siis, kui mikrofonist loobuti. Tegevus toimus enamasti publikust kaugel metallpostidega piiratud alal. Kuskil keskel paiknes mikrofon, mis aeg-ajalt võimendas teksti üle.

Tekstiliselt tundus, et oldi üsna hästi jälgitud Tšehhovi originaalteksti. Lavaruumis tulid esile mõned ebakõlad. Pöördlavale paigutatud sein ja sellele toetuv lavatrussidest mõtteline ruum pandi tihti pöörlema rohkem kui üheks täispöördeks ja sellega lõhuti minu jaoks ruumimaagia. Samas erilise dekoratsioonita suudeti siiski erinevad ruumid ning aja kulgemine tekitada.

Mait Malmsteni Prozorov oli hästi välja mängitud,, aga tema tekst läks äärtes ka kõige rohkem kaduma. Kui mina oleks pidanud tänase etenduse põhjal välja andma meeskõrvalosatäitja rolli, siis see oleks läinud Tõnu Aavale Feraponti rolli eest. Väga usutav vanapapi. Kuigi teisedki olid tasemel. Naistest jäi kõige paremini meelde Marta Laane mängitud Irina.

Originaaltekstist kinnipidamine tõi paratamatult kaasa selle, et esimene vaatus lohises ja kippus igavaks. Teine vaatus oli konkreetsem, karaktereid paremini väljatoovam ja mõtlemapanevam.