Žanr: draama
Näitlejad: Marika Vaarik, Eva Klemets, Margus Prangel (külalisena), Priit Võigemast (Tallinna Linnateater)
Tutvustus: "Suur õgimine" on siis, kui neli inimest on kokku tulnud, et teha
üks ja viimane fataalne tegu. Kuid fataalsus pole kunagi kurb, vaid alati
õhuline nagu bubert, kerge nagu salatileht ja puhas nagu munavalge. Kuidagi
tuleb täita tühik, mis on meisse jäetud kosmose, jumala ja vanemate poolt,
ning kui selleks on armastus, siis armastus käib ju kõhu kaudu.
Viimane söömaaeg ei nõua kelleltki enam varjumist. Võib ära unustada
vaevalise psühholoogia, ikestava mineviku ja ahistava kannatamise. Kui
viimane, siis järelikult on kõik juba hästi. Inimesed ei pea enam kartma.
Nende ette asetatakse laud. Laua peale vabadus. Tuleb ainult tõsta nuga ning
kahvel ja kõiki lauakombeid silmas pidades lõigata sellest endale üks
viilakas. Mahlane, hõrk ja ületamatu lõhnaga viil – mis siis, et viimane.
Hinnang: Lavameistrid on kõvasti vaeva näinud. Vaevalt kaks tundi etendust,
aga kindlasti paar päeva ehitust. See ongi üks Draamafestivali võlusid, et
Tartusse tuuakse tehniliselt külalislavastusi lavastusi.
Tekstilises vormis domineerisid pikad kiired monoloogid väga erinevatel
teemadel: bakteritest, vanaaja taimekaitsevahenditest, kosmosest,
tuumafüüsikast, religiooni mõjudest toitumisele. Dialoogi ei tekkinudki, üks
pool vaikis, kuigi üksteist jälgiti pidevalt. Omamoodi huvitav tekstiline
leid oli tennisematsi kirjeldus, mis sest, et pealkirjaga otseselt kokku ei
lähe.
Küljepeal esimeses reas kippus küll pidevalt üks lauas istuja enda kehaga
laual toimuva ära varjama. Samas oli sealt väga hästi jälgitav, kui osav oli
Margus Prangel gaasipliidi kasutamisel ning isuäratavad toidulõhnad olid
selle etenduse üheks märksõnaks.
Teine etendus sellel festivalil, kus üheks kõrvaltegelaseks on kana. Seekord
siis lihakehana. Jälle tekkib küsimus, kas toiduga tohib mängida või mitte.