Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (284) Vene Teater - ☞Mängurid - (Vanemuise väike maja, 13.10.2013) ♥♥♥♥

Autor(id): Nikolai Gogol
Žanr: komöödia
Näitlejad: Anton Paderin, Daniil Zanberg, Aleksandr Okunev, Sergei Tšerkassov, Ivan Aleksejev, Vadim Malõškin, Vladimir Antipp
Tutvustus: Ei ole olemas hasarti tekitavat vempu, kui kollektiivne kelmus. Ja polegi nii oluline, mis mäng see on – näitemäng või kaardimäng. Vene Teatris lavastab "Mängurid" Kuldse Maski preemia mitmekordne laureaat, Permist pärit lavastaja Sergei Fedotov. Fedotovi poolt loodud uues müstifikatsioonis muutub idee halastamatust pettusest kütkestavaks ja virtuoosseks näitemänguks. Tegelikult on aga kaval Gogol juba ise nii korraldanud, et selles müstilises loos on tuntavalt kohal mustad jõud, kelle võimusesse satuvad nii petturid kui ka petetud.

"Mängurites" on sisu allteksti kanda, hingelist seisundit väljendavad siin mängurite osavalt kaarte segavad käed ja paljutähenduslikud näoilmed… Müstifitseeritud komöödia "Mängurid" näitlikustab hämmastavalt jõuliselt aja kaduviku kulgemist. Kaardimängu taga surnukslöödud aeg on muutnud inimesed müstilisteks tegelasteks, siluettideks, varjudeks. Nüüd tegelevad need elustunud vaimud sellega, et ajavad mõnituste saatel hulluks oma järjekordse ohvri…

Hinnang: Mäng algas enne, kui etendus alata jõudis. Piletilevi lollitas rahvast sellega, et kuvas vale istumisplaani. Nii lahutati nii mõnedki paarid vahekäiguga pooleks. Kas nüüd selelst või lihtsalt saalis valdavast vene rahvusest vaatajate temperamendist, aga enne kui valgus jõudis publiku seast lavale algas suur rahvaste liikumine, mis nullis valguskunstniku intro.

Aga valguskujundaja oli vaeva näinud. Hämarusest sai pinge kasvades ülevalgustatud ruum ning peeglist mängulaud oli nagu kirss tomatil.

Tahes tahtmata tekkis etenduse ajal võrdlused neli aastat tagasi nähtud Nuku- ja Noorsooteatri versioon Gogoli teosest. Kui esimeses versioonis astus alvale 13 näitlejat ning hulga nukke, siis täna jagunesid tegevused vaid kuue mehe vahel. Kõik mängisid hästi, aga massi vastu ikka ei saa. Kõige hägusamaks jäi kaardimäng. Kuidagi väga tehislik ja hasardivaba.