Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (288) Luunja Aidateater - ☞Luunja mõisa uus häärber - (Luunja kultuurimaja, 31.10.2013) ♥♥♥♥

Autor(id): Tamur Tensing
Žanr: fiktsioon
Näitlejad: Tamur Tensing, Margo Lempu, Inga Kiudorf, Kaire Vahejõe, Triin Lauk, Kristel Lempu, Jasmin Saar, Annika Kallas, Heidi Mats, Silver Vahejõe, Aadu Raav, Kahro Lempu, Karmen Saar, Loone-Ly Lempu, Sirje Šuškova, Airin Treiman-Kiveste
Tutvustus: Kantuna tänavusest kultuuripärandi aastast ja Luunja mõisa esmamainimise 510. aastapäevast toob Luunja Aidateater lavale kohaliku algupärandi valla ehitusnõunik Tamur Tensingu sulest.

Lavastuse sündmustik leiab aset vahetult enne I maailmasõda, tegelaskujud on pärit Luunja mõisahärra parun von Nolckeni ja tema lähikondlaste ringist.
Hinnang: Väga hea algatus kujutada enda kodukoha ajalugu. Mis sest, et enamus on väljamõeldis - kindlast leidub publiku seas selliseid vaatajaid, keda selline fiktsioon paneb mõtlema, milline on Luunja ajalugu tegelikult ning siit saab inspiratsiooni põhjalikumaks uurimustööks.

Harrastusteatri tükile omaselt on näha, kui palju inimesed on vaeva näinud ja oma tegevust nautinud. Eriti tuleb see välja lavale kaetud lookas laudades, kostüümides ning kohatises ülemängimises. Vahest läheb tekst sassi või meelest ära, aga seda põnevam on vaadata, kuidas õigele teele tagasi jõutakse. Igal näitlejal on ka oma tähetund. On näha, et näidendit on kohendatud näitlejate järgi. Ning häid rolle oli mitu. Minu arust olid parimad rolliesitused järgmistel näitlejatel Airin- Treiman-Kiveste (koduõpetaja), Heidi Mats (teenijatüdruk), Aadu Raav (mõisa viinameister).

Autor oli väga hästi kohati jandiks kiskuva tüki sisse põiminud mõistatusliku vokiketraja, kes oli lavanurgas kogu etenduse jooksul silmanurgas.. Olen üsna kindel, et vähemalt pool saali ei saanud enne lõpukulminatsiooni aru, millega tegemist. Visuaalselt oleks võimsam olnud, kui vokiketraja asemel oleks kasutatud ketrajat - mitte lihtsalt vokiratta ringiajamine, vaid reaalne lõnga tegemine. See annaks vaheajal lastele lisaatraktsiooni ning mõne järgneva heategevusliku ürituse jaoks oksionieseme.

On tore, et sellistes väikestes kohtades on võimalik kasutada head valgus- ja helitehnikat. Küljepeal istujana häiris mind videoprojektori lambi valgus, aga põhilava oli hästi valgusega kaetud. Veidi jättis soovida lava ees oleva tegevuse valgustamine. Helikujundusega oleks võinud veidi rohkem vaeva näha. Kõuemürin jäi liialt kunstlikuks, tantsumuusika oleks võinud alata vaiksemalt ja summutatult kõlada kauem. Ning heli võinuks ka paremini katta veidi pikaks veninud pildivahetust. Roosiaias võinuks olla ka mõned linnukesed.