Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (293) VAT Teater - ☞Rekvisiitori tähetund - (Tartu Uus Teater, 21.02.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Eberhard Streul
Žanr: monoetendus
Näitlejad: Lauri Saatpalu
Tutvustus: See on lugu üksildasest mehest, kes töötab juba 14 aastat teatris rekvisiitorina. See mees on aastaid hoolt kandnud, et näitlejatel laval oleksid olemas kõik vajalikud esemed nagu püssid, tassid, mõõgad, mürgipudelid jne. Ühel päeval leiab ta ennast vastamisi publikuga, kes ei tea, et etendus, mida nad vaatama tulid, jääb ära. Püüdes olukorda päästa, tutvustab vanameister publikule teatri telgitaguseid ja kasutab võimalust esineda nii ooperilaulja, balletitantsija kui draamanäitlejana. See on suur hetk kunstniku hingega teatri raudvara elus, kes ei ole kunagi saanud oma andeid publiku ees demonstreerida. Nagu Tuhkatriinust saab printsess üheks balliks, saab rekvisiitoristki teatrilava täht vaid üheks õhtuks.
Hinnang: Selel sajandi alguses mängis Jüri Lumiste seda tükki Sadamateatris nime Teatrirüütel all. Arvan, et tegemist oli esimese monotükiga, mida vaatamas käisin, seega tolleaegsest etendusest on meeles etenduseeelsed kõhklused ja positiivsed elamused. Eks need samad kõhklused ja ootused tulid tänaõhtusele etendusele kaasa.

Esmamulje Jüri rekvisiitorist oli see, et tegemist on väga närvilise inimesega, kes tasapidi rahuneb ja tuletab meelde teatris juhtunut. Lauri rekvisiitor oli algusest peale vana rahu ise. Ei mingit paanilist jooksmist ega hüsteeriat. Vaikselt ja rahulikult elab ta oma uude rolli sisse ja naudib seda täiega. Kui Jüri võlus Figaro aariaga, siis Lauri trumbuiks sai ballett.

Kui kardate monoetenduse žaanrit aga armastate komöödiat, siis see Strueli "Die Sternstunde des Josef B." on väga hea näidend selelga tutvumiseks. Olenemata selelst, kuidas lavastaja selle pealkirja tõlgib: "Elukutse ohver ehk Täna jääb etendus ära", "Teatrirüütel" või "Rekvisiitori tähetund". Käesoleva etenduse trumbiks on see, et kostüümiga ei pingutata üle ning nimiosalise näitlejameisterlikus tuleb paremini välja.