Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (295) Endla - ☞Hüvastijätt Juunis - (Vanemuise suur maja, 10.03.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Aleksander Vampilov
Žanr: dramaatiline konöödia
Näitlejad: Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Kärt Tammjärv, Ragnar Uustal, Linda Vaher
Tutvustus: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus.

"Hüvastijätt juunis" on Siberi Tšehhoviks tituleeritud Aleksandr Vampilovi esimene näitemäng, lavakunstikooli 26. lennu juba sel kevadel lõpetavate näitlejate jaoks on see viimane diplomilavastus. Vampilov uppus noorelt Baikali järve, aga temast järele jäänud lood on kaasaegsed ja olulised ka tänapäeval.

Näidend räägib ülikooli lõpetavate inimeste valikutest, nende lootustest ja pettumistest, ja see kõik on nii kurb kui pööraselt naljakas. Vampilov ei armasta mustvalgeid lahendusi – üht asja võites kaotad sa alati teise. Ja kuidagi peab edasi elama, kui peod on peetud, kool saab läbi ja päris maailm ootab, et noored astuksid ellu ning saaksid millegi ilusa ja olulisega hakkama.
Hinnang: Noored said noorete mängimisega päris hästi hakkama. Mis sest, et ajad on edasi läinud ja ülikooli lõpetamiseks ei ole enam vaja poliitökonoomiat õppida ning ülikoolidiplomiga ei käi kaasas kohustuslik suunamine mõnda kolkakolhoosi. Kuigi enamus tegevust käib naerusuil, siis on tegemist väga traagilise tükiga. Iga samm, mida astud toob endaga kaasa ühed või teised tagajärjed. Päris karmilt käib läbi küsimus, mis on meie tegevuste hind. Ning kui pagana väike see maailm ikka tegelikult on.

Lihtne kuid huvitav lavakujundus. Kooliteatrile omaselt olid laval kunstkuused, mis tegelikult tükile midagi eirilist juurde ei annud :-) Aga multifunktsionaalne puitlaastplaadist müür-maja küll.

Valguskujunduses jäi silma soojade läbivate madalate valguste kasutamine. Ja järjekordselt osati üllatada diskokera kasutamisega. Ei kera oli nähtaval ja kasutamise (väheamlt esimese) kasutamise aeg oli ka igati ootuspärane, aga kuidagi suudeti liikuvad valguslaigud lisaks ringliiklusele ka sinusoidaalselt üles alla liikuma ning valguslaigud muutsid väga mitmel korral oma kuju. Sellist liikuvpeaga vahetatravate cobodega discokuuli kasustusega tahaks isegi veidi mängida. Eriti, kui kasutada saaks ka värvilisi gobosid.

Noortest jäid silma Roman Maksimuk Boriss Gomõrana, Markus Dvinjaninov rektorina ja Linda Kolde Tanjana.

Tuult tiibadesse EMTA lavakunstikooli 26. lend!