Autor(id): Kätlin Padesaar
Žanr: draama
Tutvustus: Alfredo on üksik meesterahvas ja see sobib talle, vähemalt ta ise
on selles veendunud. Ta on küll üksik, aga kas ta ka üksi on? Tema maailm on
tume, kuid tal endal on kuldne eesmärk – päästa inimesi. Ta teeb seda oma
igapäevatöös uurijana. Päästab. Aga teiselt poolt on ta võtnud selle ka enda
hobiks, millega ta armastab vabal ajal tegeleda.
Nikita on aegumatult kaunis naisterahvas. Isegi tema töö on kaunis. Vähemalt
mingis mõttes. Tema maailm on hoopis säravam ja selgem. Tal ei ole kuldset
eesmärki. Enam ei ole tal ühtegi eesmärki. On vaid mälestused ja tunded. Ka
temal on hobi, kuid see on inimeste päästmisele hoopis vastupidine.
Need kaks eksistentsiaalset olendit saavad vabal ajal kokku, et tegeleda oma
hobiga.
Mis aga saab maailmast, kui tuli ja vesi mänguhoos üksteisega põrkuvad?
Kas maailm kukub kokku? Või inimkond? Või olendid? Või mina? Või sina?
Hinnang: Elu on mäng. Mis ühe jaoks on võit võib teise jaoks olla kibe
kaotus. Selles näidendis mängitakse aga veel kõrgemat mängu - surma peale.
Ja Surma juba võita ei ole võimalik.
Noorteteatri jaoks järjekordne mustas värvides tükk. Kas tõesti kõik on nii
halvasti, et peab inimkaotustega õnnetuste peale pokkeris panuseid tegema?
Idee kaardid lavale tuua oli väga hea. Aga kahjuks alates teisest reast jääb
vähemalt ühele kaardile keegi näitlejatest või pealtvaatajatest ette, siis
jääb küsimärk õhku, mis tegelikult kaardilaual toimus. Lõpptulemus on
arusaadav vaid pokkerit valdavale inimesele. Võib-olla oleks saanud etendust
huvitavamaks muuta, kui kõrvalosalised oleks teinud mängust ülevaadet nagu
televiisoris pokkeriturniirist. Võiduvõimaluse protsendid, mida üks või
teine mängija eduks vajab jne.
Kahjuks ei ole sellel etendusel kava ning osalejate nimesid ei avaldata ka
kodulehel. Plakatil on kaks peaosaliste paari, aga infot, kumb paar lavale
astub ei leia. Kui nahast pokkerižetoonide jagamine läheb liialt kalliks,
siis paar pakki mängukaarte võinuks küll ohverdada ning kavaleheks
kujundada.
Küünlavalgus on ikka väga huvitav lavavalgus. Punasepõhjalised laternad
kaminasimpsil, küdev kamin ja tagaaknast paistev päevavalgus tekitasid väga
hubase mängukeskkonna. Paarist laualambist ja ühest põrandalambist
kombbineeritud valguspilt oli ka päris leidlik. Väheste vahenditega suudeti
enamus mänguruumist valgustada. Ainus möödapanek valgusrežiis oli vast see,
et pärast etenduse lõppu ei süüdatud publiku tulesid. Kuna päev oli selleks
ajaks juba loojas, siis jäid kummardavate näitlejate näod pimedusse.
Kõrvalosaliste soengute ja näomaalingutega oli vaeva nähtud. Aga kuna nad
vaatasid enamuse ajast maha enda, siis jäi arusaamatuks, mida grimmeerija
näidata soovis. Kahhjuks jäid ka nende mänguasjad peitu.
Hea helikujundus. Võib-olla oleks võinud kohati veidi rohkem tuvide
kudrutamist olla. Näiteks siis, kui tekstis sellele viidati.
Lavastuse tempo oli suht aeglane, aga samas ei uskunud oma silmi, et
poolteist tundi nii kiiresti möödus. Vägisi tekib küsimus, ega ma midagi
maha ei maganud.
Märkused: Esietendus. Enne etenduse vaatamist tuleta meelde pokkeri reeglid.
Facebooki lehel oli osalejate arv üsna üle paisutatud. Seega istekoha
puudumise pärast muretsema ei pea.