Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (299) Tartu Üliõpilasteater - ☞Candide ehk optimism - (Tartu Genialistide Klubi, 02.04.2014) ♥♥♥♥♥

Autor(id): Voltaire
Žanr: draama
Näitlejad: Kauri Kaljuste, Anneli Ojaste, Kristin Uusna, Deivi Tuppits, Kätlin Armei, Tess Pauskar, Elli-Maria Mäesalu, Mari Anton, Merilin Jürjo, Annes Aus, Anzela Tjuljukova
Tutvustus: Mis siis kui ühel päeval saatuslikud ilusad silmad ja vägevad jalahoobid tagumikku sunnivad meid lahkuma koduhoovist ja paiskavad silmitsi elukooliga; kui tabame end küsimast, kes vastutab selle maailmaruumi hullumaja eest; kui kangelased osutuvad mõrtsukateks, valitsejad võlglasteks ja mungad varasteks; kui vaieldamatuks staatuse märgiks tehakse edev ja keerukas nimi. Kas õnn peitub rahas, kunstides või võimus? Kas unistuste täitumine on see, mida me tegelikult tahame? Kes on lõppeks targemad, kas filosoofid, professorid, valitsejad või narrid? Selliste ja teiste inimlike küsimustega seisab silmitsi meie loo kangelane, prantsuskeelselt Candide’iks (lihtsameelseks) kutsutu. Voltaire on Eesti teatrilavadel olnud suhteliselt harv tegelane – ehk seetõttu, et tema parimad teosed pole kirjutatud näidendina. Seekord on eesti publikul võimalik tutvuda autori peateosega, mis omal ajal oli euroopalikus teadvuses pöördelise tähtsusega. Kuigi aeg on muutunud, siis kas sellega ka inimloomus või on meil ka tänapäeval põhjust äratundmisrõõmust/valust naerda ja nutta?
Hinnang: Järjekordne etendus, mis annab professionaalsele teatrile silmad ette. Kasutatakse tempokalt väga palju erinevaid valguspilte ja mängitakse julgelt kostüümi ja ruumiga. Mängitakse väga eripalgelist muusikat ning tuuakse välja diapositiiviaparat. Ja muidugi kogu lust, millega seda kõike laval tehakse.

Kui vaid saaks algusaja paika ning vaheaja pikkus jääks väljakuulutatud suurusjärku.

Alguses oli tekst ülimalt filosoofiline ja taustategevus vulgaarne. Mida edasi, seda arusaadavamaks tekst muutus ja üha rohkem tekkis kaks leeri praeguse olukorra kirjeldamiseks. Õnne leidmine töötamises on tegelikult päris hea kujund. Sama moodi ka lõputud viited, kui halvasti on läbi sajandite naisi, teist värvi või usku inimesi koheldud. Kunagi ei ole nii halb, et enam halvemini minna ei saa.