Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (30) Vanemuine - ☞Suurema kurbuseta - (Vanemuise suur maja, 17.10.2008) ♥♥♥

Autor(id): Reko Lundan
Žanr: draama
Näitlejad: Helena Merzin, Merle Jääger, Riho Kütsar, Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Hilje Murel (Eesti Draamateater), Markus Luik, Ragne Pekarev, Martin Kõiv, Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre
Tutvustus: Aki ja Liisa, kelle vanemad on lahku läinud, elavad koos oma sõjaväelasest isaga. Isa Ripa püüab luua uut perekonda Juttaga. Jutta omakorda üritab vabaneda võimuka ema kontrolli alt. Lapsed igatsevad normaalse perekonna järele, kus oleksid nii isa kui ema. Näidendi tegevus toimub paarikümne aasta vältel 20. ja 21.sajandi Soomes. See on perekonnalugu, mis jõuab vaatajateni lastest täiskasvanuteks sirguvate Aki ja Liisa silmade läbi. Reko Lundán (1969 – 2006 ) esindab Soome näitekirjanike uut põlvkonda, kes on õppinud nii näitlemist kui ka lavastamist. Lavastus on tehtud kahe autobiograafilise näidendi ja samal ainesel kirjutatud romaani järgi.
Hinnang: Pealkiri ütleb "suurema kurbuseta". Aga etendus on täis väga palju erinevaid kurbi saatusi. Olgu siis emata kasvavad lapsed, joodikust naine, kes ei saa laste kasvatamisega hakkama, üksikisa kes ei suuda kogu koormat enda kanda võtta, invaliid füüsiliselt või vaimselt. Tegevus on toodud metsa rüppes asuvasse rauteeääsesse väikelinna. Ajamasinat keeratakse pidevalt edasi ja tagasi - aegajalt ei saagi aru mis ajal tegevus toimub. Linnas on küll hulgaliselt laternaposte, kuid ikkagi ei suuda nad anda piisavalt valgust, et saaksime näha mis meie ümber tegelikult toimub. Liialt tihti oleme kinne iseenda raskustes märkamaks, et ka teised on hädas. Kui märkame, siis tihti on juba liiga hilja.