Autor(id): Brendan Behan
Žanr: tragöödia
Näitlejad: Rein Annuk, Airé Pajur, Matti Linno, Ingrid Ulst, Kristiina Metsanurk, Marek Ranne, Janno Puusepp, Anne-Mai Tevahi, Tuuli Rindemaa, Tarvo Metspalu, Karl Bussov, Jaanus Karlson
Tutvustus: “Mõelda vaid! Kaks meest istuvad, ootavad surmaotsust. Ja just
tema on see, kes pääseb! Tavaliselt ei taheta üht puues teisele armu anda.”
“Ja et mitte üleliia kära tekitada, puuakse mõlemad!”
Iiri näitekirjaniku Brendan Behani esimene külastus Eesti teatrilavadele
toob endaga külakostiks kaasa klassikaliselt musta briti huumori ning
igavikulised küsimused inimeseks olemise väärtusest, tähtsusest ning
mõttekusest. Parafraseerides üht tegelast näidendist – “Kui me saaksime
minna mõnele asustamata planeedile… Alustada kõike otsast peale. Ja me
elaksime seal mõnda aega… Kas kõik oleks täpselt samamoodi? Kas me samamoodi
valetaksime, petaksime, tapaksime? Kas me samamoodi ehitaksime vanglaid, mis
üheaegselt aheldaksid nii vange, valvureid kui ka neid, kes valimas käivad
ja sellega eelpoolmainitute tegudele õnnistuse annavad? Või oskaksime me
seda veidrat kingitust nimega Elu natukenegi paremini kasutada?”
Hinnang: Seekord siis tõsine tükk vangla müüride vahelt. Kogu sündmus käib
surmaotsuse täideviimise ümber kui kass palava pudru. Ja seda nii mitmest
vaatevinklist - mõrvar, kelle surmanuhtlus just asendati eluaegse
vangistusega; kogenud vangivalvur, kes on palju kordi hukkamise juures
olnud, nooruke valvur, kelle jaoks on see esimene kord; kohe vabanevad
varganolgid, kellele asi teeb vaid nalja; kaugelt tulnud timukas kes käitub
vanglalinnakeses kui pummeldav välisturist. Kõiki mõjutab see sündmus hoopis
rohkem, kui esmapilgul tunduda võib.
Esimeses vaatuses tekkis väga hea vanade ja noorte meeste vaheline sõnasõda
oma koha eest vanglamüüride vahel. Naljade taga on üsna keeruilised
saatused. Teises vaatuses said rohkem särada naised.
Ei mäletagi, et Vilde teater oleks nii palju näinud vaeva dekoratsioonide
ehtitamisega. Nii väikses saalis tundus porolonist mullahunnik veidi
kohatuna, aga muud detailid olid täiesti olemas. Mis sest, et kitsastes
oludes kippusid sirmid värisema ja isegi ümber kukkuma.
Etenduse algus viibis kuna tehnika vedas alt. Videolõigud alguses ja lõpus
olid küll naljakad, aga plaan B ilma nendeta oleks tõnäoliselt ka täitsa
hästi toiminud. Kitas külm valge valgusriba töötas mõtlikes kohtades hästi.
Kasutatud soe valgus jättis kohati mulje nagu toimuks etendus õues
päiksepaistelisel päeval. Hästi leitud balanss.
Kuniks oleme vabaduses ja teeme oma tavapäraseid tegevusi, ei pane me
tähelegi kuidas aeg minut, minuti haaval käest kaob. Kui aga oleme sunnitud
pausil, seda kallimaks iga minut kujuneb.
Märkused: Struve 4 koridori seintel olevad sepistatud nagid on vaatamist
väärt. Vilde teatri etendus niisamuti.