Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (310) Uru noorteteater - ☞Viimane töötaja - (Tartu Genialistide Klubi, 21.05.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Janika Liiv
Žanr: draama
Näitlejad: Merlin Lillo, Toomas Krips, Sander Stroom, Eda-Riin Leego, Aleksander Erstu, Klaus-Peeter Ladva, Hedvig Liblikas
Tutvustus: "Viimane töötaja" on lugu tänapäevasest töökultuurist IT-valdkonnas, kus vahel töökoht ise polegi oluline ja kolleegid kellega töötakse "õlg-õla kõrval" asuvad hoopis tuhandete kilomeetrite kaugusel. Mis saab suhetest lähedaste ja töökaaslastega, liigsete kohustuste võtmisest? Mis saav siis kui kontroll hakkab kaduma ja tuleb leida lahendus iga hinna eest?
Hinnang: Väga õigelet esitatud küsimused üha rohkem kontoritööd kodus või komandeeringus tegevatest IT-inimestest. Lavakujundusega oli vaeva nähtud - kõiksugu erinevaid sülearvuteid kokku otsitud ning eri tasapindadega hierarhiline struktuur paika pandud. Oli märgata, et lavastust vedasid inimesed, kes igapäevaselt on arvutiasjandusega kursis.

Õhtu naelaks kujunes nostalgiline legend faxiaparaati mänginud koopiamasinalt, mida sõnaaher koristaja ühest kohast teise liigutas.

Kui millegi kallal norida, siis seekord ei jätnud IT-spetsialistid arvuteid tundvate inimeste muljet. Kuidagi vähe oli arvutiinimeste nalju. Kõnepruuk oli pigem kindlustusmaaklerite oma. Aga juu siis tõelised patsiga poisid olidki juba etenduse alguseks maha parseldatud.

Valguskujunduses oli mingi hüpe sees. Üleminek ühelt pildilt teisele ei olnud lõpuni sujuv. Tuttav tunne enda kujundustest, kui freestyleris jääb paar üleminekut programeerimata, paar cue nuppu puudu või kui viimasel hetkel saab juurde paar prožektorit, mida ei jõua lõpuni valmisolevasse valguspilti integreerida. Teisalt hoidsid need üksikud sähvatused publiku erksana.