Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (313) Tartu Uus Teater - ☞Heleaines - (Tartu Uus Teater, 16.06.2014) ♥♥♥

Žanr: perfomance
Näitlejad: Mari Mägi, Inga Vares, Kaja Lindal, Eve Ormisson, Kristel Maamägi, Keili Retter, Kairi Kivirähk, Henry Griin
Tutvustus: Labürintteater on interaktiivne, kohapõhine ja kontekstile orienteeritud teatrivorm. Teose kogemisel rakendub puutetundlikkus suuremale osale vaataja kehast kui pelgalt toolile toetuv tagumik. Vaataja muutub ka kuulajaks, nuusutajaks, katsujaks, maitsjaks ja mõtlevaks tegutsejaks. Ta juhitakse läbi ruumi erinevate osade, milles aset leidvad stseenid sünnivad vaataja/külastaja ning etendaja/kohaliku kohtumisel, üleminek ettevalmistajatelt järelvalmistajatele on sujuv.

Labürintteatriühendus G9 koosneb stsenograafidest ja muudest erinevate teatrivormidega seotud inimestest. 2013. aasta detsembris tõid nad Tallinnas ilmale interaktiivse näitus-lavastuse ‘Tumeaines’, mis kutsus inimesi jõulumöllu eest varjule Kullo lastegalerii keldrisse. Päeval oli ‘Tumeaines’ avatud kui näitus, õhtul muutus see etenduseks. Tookord jälgiti seoses talvise pööripäevaga mõttelist teekonda pimedusest valgusesse. ‘Heleaines’ on selle teose suvine edasiarendus.
Hinnang: Etenduse lõpust on möödunud 40 minutit. Olen vahepeal söönud ühe suure jäätise, internetist järele vaadanud Thomas Müller vägiteod Brasiilia kuumal jalkpalliväljakul. Aga ikka ei ole ma endas selgusele jõudnud, kas mulle tänane esietendus meeldis või mitte.

Esimene suur küsimus on, millise stiiliga on ikka tegemist. On see pefomance, pantomiim, ruumiinstallatsioon, lõhnateraapia, improvisatsioon või veel midagi enamat. Vaatajale on tegemist füüsiliselt üsna raske etendusega, pidevalt on keegi sinu privaatruumis, üsna palju tuleb liikuda ja olla ebastabiilsel pinnasel ning pidevalt on sinu ümber saladuse loor, mis järgmise nurga taga ootab.

Kõige rohkem on etendus kinni selles, kuidas publik avaneb ja näitlejatele vastu tulevad. Kui ühtlased sattuvad rühmad. Ega ei ole lihtne võhivõõrastega filosofeerida kividest või sõbrast. Laske vabaks!