Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (320) Tartu Üliõpilasteater - ☞Morfium - (Tartu Genialistide Klubi, 21.08.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Mihhail Bulgakov
Žanr: tragöödia
Näitlejad: Karl Edgar Tammi (TÜ VKA X lend), Katrin Kalma (külaline)
Tutvustus: Kalev Kudu lavastas veebruaris Tbilisi Akhmeteli nimelises teatris Pavel Prjaðko näidendi „Alukad“, mida edukalt mängitakse siiamaani ning millega Tbilisi teater osaleb ka TÜTi juubelipidustustel oktoobris. Akhmeteli teatri kunstiline juht ning lavastaja Irakli Gogia lavastab üliõpilasteatris M. Bulgakovi novelli „Morfium“. See on Irakli Gogia nägemus Bulgakovi poolautobiograafilisest teosest, mida peetakse ka mini Meister ja Margaritaks. Doktor Poljakov põgeneb Venemaal puhkenud revolutsiooni aga ka oma armastatu eest (kes ta tegelikult hülgas) kaugele Siberisse. Seal kohtub ta õde Anna ja morfiumiga. Kas Anna aitab tal unustada endist armastatut või teeb seda morfium?
Hinnang: Järjekordselt on lavakujunduses kesksel kohal liiv. Seekord mitte ümarguse saarena nagu Uue teatri "Kapten cooki keetmises" vaid äärelaudadeta laste liivakastina. Liiva sees püherdamine andis etendusele palju traagikat ja õudu juurde, aga vaesed näitlejad, kes pärast peavad oma riietest liiva välja saama. Kuna seekord oli kasutusel niiske liiv, siis valguskujundusele siit lisaväärtust ei tekkinud. Aga samas andis see võimaluse esemete peitmiseks ning elava tulega mängimiseks.

Esietenduse tappis helitehnika valik. Muusikaline kujundus iseenesest oli hea, aga staadioni kõlarite väikses ruumis põhjakeeramine tegi etenduse jälgimise piinarikkaks. Mitte ainult näitlejate tekst ei läinud kaduma vaid ka venekeelsed laulusõnad (ma siiralt usun, et neis oli peiduds lavastaja sõnum). Valgustehnikat seevastu kasutati palju pehmemalt ja loomingulisemalt. Võib-olla olkes võinud agoonia rõhutamiseks kasutada ka rohelist ja punast värvi, aga valge värvusega anti meeleolu päris piisavalt edasi.

Karl Edgari mängitud arsti piinad tundusid väga reaalsed. Algus oli veidi konarlik aga siis edasi sujus kõik suurepäraselt. Näidendi päevikuna esitamine aitas kaasa aja kulgemise jälgimiseks. Jutustaja nõnda avalik näitamine ja tema hilisem muutumine uueks sõltlaseks rikastas etendust.
Märkused: Esietendus