Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (322) Teatrirühmitus Frank - ☞Merimees - (Tartu Genialistide Klubi, 01.09.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Fernando Pessoa
Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Anna Kristin Peterson, Kristiina-Hortensia Port, Katri Pekri, Tarmo Song
Tutvustus: Teatrirühmituse Frank „Merimees” on lavastus-katsetus, mis vaatleb poeetilise teatri laadis neid kaht päeva, mil Fernando Pessoa kirjutas oma näitemängu „Merimees”. Kuidas kuulas, kuidas mõjutas kirjanik omaloodud kujusid ning kuidas kuulasid ja mõjutasid kujud kirjanikku ennast – neile küsimustele oleme rajanud oma lavamaailma.

Lavastus „Merimees” keskendub esmajoones tegelaste siseelule ning hinges maalitavatele kujutluspiltidele – selle teenistuses on nii näitlejate mäng, lavastuse visuaalne külg kui ka helilooja käe all kohapeal sündivad muusikalised fragmendid.

Lavastusega kutsume vaatajaid pöörduma suure luuletaja ja filosoofi Fernando Pessoa loomingu ja tema ainukese näitemängu poole, et vaadata hetkeks ka oma elu ja tegemisi seal esitatud küsimuste valguses ning anda neile küsimustele kujutlusmaailmade loomise ja reaalsuses elamise vahekorra kohta iseoma vastused.
Hinnang: Loomepalavik on vahest päris painav ja närvesööv. Tekkivad mingid väiksed fragmendid ja tundmused, aga kunstiteose valmimiseni on pikk tee minna. Sellist unenägude ja unistuste piirimail balantseerimisega sai teatrirühmistus hästi hakkama.

Antud lavastuse kõige suurem trump oli muusikakujundusega harmoneeruv valguskujundus. Üle tüki aja jälle üks julgustükk, mängida suht pimedas ruumis vaid valge valgusega ning tavapärastele teatrivalgustitele vastukaaluks kasutada lihtsaid E27 hõõglampe. Just see, kui palju erinevaid valguspilte suudeti nende hõõglampidega mängides luua, andis tekstiliselt lünklikule esitusele sügavuse ning meeleolu. Võib-olla isegi veidi liialt sünge meeleolu, kuigi juttu oli pidevalt uue päeva algusest ja valgust tuli samm-sammult juurde.

Lavastuses kasutatud helid ajasid aegajalt külmavärinad ihule, samas toetas hästi näitlejate liikumist ning valguskunstniku tegevust.

Kirjameest mänginud Tarmo Song kasutas kohati väga huvitavat diktsiooni ja rõhuasetusi. Kuigi esitatud tekst oli proosa, tekkis vahepeal luule deklareerimise tunne. Seega sobib antud tükk kategooriasse "Teatro Poetico" hästi.