Autor(id): Ari Numminen
Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Minja Koski (Vanha Juko), Jussi-Pekka Parviainen (Telakka), Petri Mäkipää (Telakka), Kaisa Sarkkinen (Telakka), Mait Joorits (Rakvere Teater)
Tutvustus: „Petroskoi“ on ood väikerahvaste elujõule ja vajadusele laulda,
tantsida ning jutustada lugusid. Kuidas on võimalik ellu jääda ida ja lääne,
vaesuse ja rikkuse, vana ja uue piirialadel? Telakka vastus sellele
küsimusele on mosaiik rütmist, muusikast ja liikumisest.
Mida te teate minust, minu rahva ajaloost, minusugustest inimestest. Kui ma
olin noor... mul ei olnud mitte midagi... saate aru... mitte midagi. Mitte
midagi peale enda käte – vaat nende käte. Kas te teate... kas te saate aru,
mida see tähendab? Kui inimesel ei ole mitte midagi. Ainult tema käed. Mida
te teate! Mida te teate minust, te paksud kapitalistidest põrsanäod! Tule
siia, tule siia, ma näitan sulle, mida need käed teha suudavad, ma näitan,
mida ma võin nende kätega teha... mida te teate. Te ei tea mitte midagi...
mitte midagi te ei tea... mitte midagi!“
„Petroskoi“ kaasprodutsendid on Lahti Vanha Juko ja Rakvere Teater. Projekti
raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad
lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks Tamperes
lavastatud „Petroskoile“ kuuluvad triloogiasse Vanha Juko lavastus
„Kullervo“ ning Rakvere Teatri lavastus „köök/keittiö“. 2014. aasta
kevadtalvel siirduvad seni koduteatrites mängitud lavastused
külalisetendustele partnerteatritesse.
Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia.
Hinnang: Publik otsustas oma kuuenda meelega, et antud etendus ei saa väga
hea olla ja jättis üsna paljud pingid saalis tühjaks. Või siis otsustas
luuret teha ja positiivse tagasiside korral õhtusele etendusele minna. Ju
võs mõjutada lihtkülastajat ka teave, et etendus on soome keeles. Esimesed
read on tõesti kehvad subtiitrite lugemiseks.
Esimese x minuti pärast tekkis küsimus "miks mina siin olen". Pool pimedas
toimus midagi, millest aru ei saanud. Lava tassiti sümfoonilise muusika
saatel erinevat träni täis, selleks, et see üsna varsti lumelabidatega nurka
pühkida. Killuke siit, ja teine sealt, ühtset tervikut ilma tõlgi abita ei
leia.
Aga ind, millega näitlejad oma osasid mängivad on suurepärane. Ning kui nad
oma lauluhääled lahti löövad, siis on publik võlutud. Väga palju
helitaustast tegid näitlejad ise. Soome-ugrilikud mitmehäälsed laulud ja
hard rock olid väga hästi esitatud. Mis sest, et viimase stiili müra mulle
eriti peale ei lähe. Ja ka tantsunumbrid olid nauditavad. Täisauna tants
oli eriti effektne, kuigi läks liialt vägivaldseks.
Lavakujundus oli minimalistlik. Ülalt alla rippuvad palvehelmed või jõulupuu
kaunistused määratlesid ära veidi pühaliku ruumi, millele veidi lisavalgust
andest sai kontserdilava. Rekvisiite oli natuke liialt palju, nende rohkus
hakkas mingil hetkel segama, eriti kuna nad kuhjati ühte kohta kokku.
Visuaal jättis mingil hetkel mulje, et olen sattunud kirikusse Pussy Rioti
taolisele kontserdile. Maske polnud, aga vägivalda ja ropendamist küll.
Mina annan oma soovituse õhtusele etendusele minemiseks. Antud projekt on
piisavalt eripärane, et seda oma kohaloluga toetada. Seega, olge kohal!
Märkused: PS! Lapsed jätke siiski koju