Autor(id): Andri Luup
Žanr: komöödia
Näitlejad: Indrek Sammul (Eesti Draamateater), Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Liina Olmaru, Nero Urke, Aarne Soro (Ugala), Mare Peterson, Kaspar Velberg (Tallinna Linnateater), Elisabeth Peterson, Garmen Tabor, Ken Rüütel
Tutvustus: "Tuvi” on komöödia sõnateatrist Hermes, mis võitleb koha eest
päikese all. Kus on publik, mida talle öelda ja milline žanr valida. Need on
küsimused, mis tekitavad peavalu kõigile. Hermesel puudub oma nišš ja see on
vaja kiiremas korras leida. Äkki teha midagi tõeliselt radikaalset või
leiutada midagi täiesti uut ning enneolematut. Teatridirektoril on lahendus,
aga kõik näitlejad näivad liimist lahti olevat. Lahenduse peab pakkuma uus
noor lavastaja, kes haarab härjal sarvist ja paneb vanad harjumused ja
suured staarid tuleproovile. Kas teha midagi vastu oma tahtmist või mitte
teha, selles on küsimus. Ja mida teha nii isiklike kui üldiste ideaalidega.
“Tuvi” maailmaesietendus oli 15. novembril 2013 USA-s Louisiana Swine
Palace’i teatris, mille lavastaja Sean Daniels on iseloomustanud Andri Luubi
näidendit kui “ühte naljakamat, aga samas tõetruumat teatrielust kõnelevat
teksti, mida ta lugenud on”.
Hinnang: Kui millestki muust enam näidendeid kirjutada ei ole, siis võib
ette võtta teatri ja näitlejad. Ka Draamafestivalile on selline samm varem
viinud (Meie, kangelased 2010). Näitlejate elu tundub ju nii roosiline ja
huvitav. Aga tegelikkus on sama keeruline nagu muude elualade esindajatel.
Õnnestumistega käivad käsikääs läbikukkumised, reetmised.
Tekst oli terav ning päevakajaline, naljakas kuid samas sügava sisuga.
Meeste keskel säras Liina Olmaru oma raseda näitleja rolliga. Tagasihoidlik
ja madala enesehinnanguga näitlejatar oli väga paindlik ja kolleege jälgiv.
Tema monoloogi enda elu kurvast saatusest võimendas Draama vabatahtlike
apsakas näitlejate arvu kokkulugemisel. Kui mängitud karakter kurtis, et
kõigile teistele tuuakse pärast etendust lilli ja tema jääb ilma, siis
seekord oli Liina see, kellele Draama mälestusraamatut ei jagunud.
Teksti kohapealt pani mõtlema see, kuidas antud näidend maailma esilinastuse
jaoks tõlgiti. Otsetõlkes läheks päris palju kaduma. Samas tundus, et
Arhipelaagi mehed olid oma teksti veidi ka käesoleva festivali jaoks
täiendanud.
Kaks esimest vaatust läksid väga heas tempos, viimane jäi veidi venima. Tuvi
küll lendu ei tõusnud, kuid temani ümber nurga siiski jõuti.