Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (327) Eesti Draamateater - ☞Külaline - (Sadamateater, 05.09.2014) ♥♥♥

Autor(id): Éric-Emmanuel Schmitt
Žanr: draama
Näitlejad: Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena), Roland Laos, Tõnu Oja
Tutvustus: On aasta 1938. Psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud otsib võimalust, kuidas põgeneda perekonnaga natside poolt vallutatud Viinist. Ootamatult arreteeritakse tema tütar Anna. Ja ühtäkki seisab tema kabinetis keegi võõras. Mõni hilinenud patsient?!

Freud mõistab õige kiiresti, et on vastamisi sattunud kellegi või millegi suuremaga, kui vaid järjekordne austaja või hädaline. Salapärane külaline suudab panna inimhinge üksipulgi läbi uurinud teadlase kahtlema nii enda väärtushinnangutes, uskumustes kui viimaks endaski.

Hinnang: Oli see nüüd unes või ilmsi. Pikk töönädal koos rohkete etendustega seljataga kipub soojas saalis ikka vägisi tukk peale tulema kui laval toimuv tegevus liialt tähelepanu võita ei suuda. Peategelastelgi oli vahepeal kahtlus, kas neid ümbritsev on päris või lihtsalt järjekordne halb unenägu.

Seekordse tüki kohalolu kunst kätkes ennast II maailmasõja eelset julmuste ja läbielamiste hõngu. Kena vaibaga toas ei toimunud kuigi palju, aga rusuv meeleolu jõudis publikuni. Neist sündmustest on möödas kolmveerand sajandit, aga samas on sarnaseid märke leida ka lähiminevikust. Kartus enda ja sugulaste saatuse pärast; halva seltskonnaga kaasa jooksmine sisemise argpüksuse ning tunnustuse vajaduse tõttu.

Grimmeerijad ja kostümeeriad olid suutnud Rein Oja tundmatuseni ära muuta. Algul läks ikka tükk aega, enne kui Reinu hallide juuste alt ära tundsin.

Seda tükki tuleb vaadata puhanud peaga. Niisama meelelahutuseks ta ei sobi, kuigi publik naeris draamale mitte kohaselt üsna mitmes kohas.