Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (329) Ugala - ☞Eesriie avaneb! - (Vanemuise suur maja, 22.10.2014) ♥♥♥♥

Autor(id): Peter Quilter
Žanr: komöödia
Näitlejad: Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külalisena), Luule Komissarov, Vilma Luik
Tutvustus: Viiele naisele sajab ühel päeval nagu selgest taevast kaela pärandus, aga mitte mingi tavaline pärandus vaid - TEATER! Tõsi, teater on vana, lagunev ja mahajäetud ... Mis sellega teha, mida peale hakata? Vastuoludest ja ja erimeelsustest hoolimata otsustavad naised teatri päästa, selle üles ehitada ja tööle panna. Pöörase eneseohverduse ja kuni jaburuseni ulatuva fanatismiga hakkavad nad selle nimel rabama.

Peter Quilteri komöödia “Eesriie avaneb!” on hullult naljakas ja samas pisarateni liigutav lugu naiste pühendunud võitlusest ühe teatri säilitamise ja ellujäämise nimel.

"Mind puudutas selle näitemängu inimlikkus. Inimeste võime end ühise eesmärgi nimel kokku võtta, võita raskused ning teha oma unistus teoks. See näidend räägib ennekõike leppimisest. Leppimisest igas tähenduses - inimestega, oludega, minevikuga, iseendaga." Madis Kalmet

“Hullumeelne näidend, milles on dünaamikat, eredaid hetki, naljakat dialoogi ja suurepäraseid ootamatusi ... Tõestus sellest, et ainult naistegelastega näitemängud võivad olla edukad ja äärmiselt naljakad. Hea ajaviide peaks olema kindlustatud!” Topzine magazine
Hinnang: Järjekordne pooliku klaasi tükk. Olenevalt, milline on Sinu tuju vaatamise hetkel, pead etendust saastaks või kordaminekuks.

Peaaegu tühi klaas: laval on viis erinevas vanuses naist ja karu, kes püüavad haledalt nalja teha. Pidev kahe lese vaheline hõõrumine, ebasünkroonis võimlemiskava väga palju ette aimatavat, puänti pole või on see siis kunstlik.

Peaaegu täis klaas: Naistest täiesti piisas. Kõik mängisid väga eripalgelist rolli särades nii ise, kui lastes teistel särada. Naerda saab piisavalt. Amatöörlik võimlemiskava teebki asja huvitavaks. Pane proffid sama asja tegema - saad küll perfektse sünkroonsuse ja petliku ettekujutuse sellest, kui lihtne kava on. Aga näitlejad suutsid neisse kavadesse lisada oma loo. Elu ongi tihti ette aimatav ning päris palju oli ka detaile, mida ei oleks esimese viie minuti järel oodanud. Aga võib-olla puändiks oligi testamendi ettelugemine, millest see lugu alguse sai ja erinevatesse naistesse lootuse, innu tegutsemiseks andis. Kui kõik oleks jäänud üksi oma mõtetega, kas see oleks siis parem olnud? Ja ega trupp dekoratsioonide, kostüümi ja valgustuse pealt tagasiandmisi ei tenud. Detalid olid hästi paigas. Luule Komissarov tegi väga hea rolli ja näitas milleks ta veel võimeline on.