Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (339) Eesti Draamateater - ☞Vana roosa maja - (Eesti Draamateater, 08.02.2015) ♥♥♥♥

Autor(id): Mika Keränen
Žanr: lasteetendus
Näitlejad: Mari-Liis Lill, Marta Laan, Piret Krumm, Jüri Tiidus, Veljo Reinik (külalisena), Märt Avandi, Ester Pajusoo, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Ingomar Vihmar.
Tutvustus: Mika Keränen on kirjutanud mitu eesti lastekrimkat, mis annavad kokku juba väikese raamatusarja: „Varastatud oranž jalgratas“, „Peidetud hõbedane aardelaegas“, „Vana roosa maja“, „Salapärane lillenäppaja“. Neist esimene on Ingomar Vihmari dramatiseeringuna 2010. aastal Eesti Draamateatris lavale jõudnud, nüüd on kord vana roosa maja mõistatuse käes. Supilinnas aset leidvaid kriminaalseid lugusid lahendab salaselts Ramps, kellega kohtume taas. Võõras aed on paras džungel ja nõgeste keskel seisvast mahajäetud majast kostab kummalisi hääli… Kuid lastel on mõistatuse lahendamiseks tarvilikku julgust, nutikust ja süda õigel kohal, ning mis samuti väga tähtis – kõigist raskustest saadakse üle üheskoos! Kindlasti leiavad lavastusest äratundmise ja kaasaelamise rõõmu salaseltslaste eakaaslased ehk algkoolilapsed, aga vaadata sobib see ka vanematele ja noorematelegi.

Hinnang: Eks see veidi imelik ole, et tulla Tallinna vaatama Supilinna seiklusi. Samas, eks just Põhja-Eesti lapsed vajavad infot sellistest imelikest asjadest nagu Tartu, supilinn, võru keel ja setu murrak. Mine tea, ehk jäi mõnele tulevasele insenerile meelde ka see, et vanu palkmaju on võimalik ühest kohast teise liigutada. Betoonmajades elavatele põnnidele võib uudsena tunda seegi mõte, et maailmas on kohti, kus lapsed saavad kuurikatustel ronida, aedades spioonimängu mängida.

Lastele mõeldud eestimaine tükk noorte näitlejatega peaosades on just see, mis tänapäeva teatris kipub puudu jääma. Ning just sellist, kus mingi iva ka sees on. Laulunumbrid tundusid veidi kunstlikuna, kuid laste tähelepanu kõitmiseks oli sedea kindlasti vaja. Täpselt samamoodi, kui edasi tagasi pillutud rätikusse seotud pehme pall. Teatrimaagia oli ka täiesti olemas. Lõpp tuli küll ootamatult vara kohale. See Pariisi teema oli veidi kunstlik. Aga helesinine unistus, et kunagi kõik supilinna puumajad renoveeritud saavad ning moodsad kõrghooned neid välja ei tõrjuks jääb.