Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (340) Von Krahli Teater - ☞Kuidas võideti lääs - (Von Krahli Teater, 08.02.2015) ♥♥♥

Autor(id): Akse Pettersson
Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Mari Abel, Ott Kartau, Ragne Veensalu, Tõnis Niinemets, Kait Kall, Jim Ashilevi, Joonas Heikkinen (Soome)
Tutvustus: Lääs on suur trahter, kuhu keegi pole teretulnud. See on soome uue põlvkonna teatritalendi Akse Petterssoni lavastuse alusmetafoor. Von Krahli näitlejad ajavad silmad kissi ja teevad näpud püstoliteks. Saali kerkib saloon, kus juua pakutakse ainult julgetele. Kus hoorad kannavad sukasääres pussnuge ja tormine öö varjab sadat kättemaksuhimulist desperaadot. See on metsik lääs, kus igaüks võib saada vabaks. Sest lääs on mäng, mida igaüks võib mängida.
Hinnang: Puhas kunst! Von Krahli hüüdlause võttis etenduse algusel justkui sõnasabast kinni. Ei mingit liigset dekoratsiooni, vaid püssi plaadist põrand, lagi ja kolm seina kahe mustava uksega. Publikule suunatud 12 valgusfiltrita prožektorit. Lavale suunatud terve hulk sinise kilega kaetud halogenlampe. Esimesed viis minutit ehmatasid ära, et nii tühjaks see etendus jääbki, kuigi publiku silme ette manati suured liivaväljad ning seal rändavate kauboide piinad. Kui seisma jääd, siis sured. Ja siis algas kujundite ja butafooriaga liialdamine. Mängimised vee ja kunstlillede, vahu- ja lihvmasinaga, lõputud kordused ja näitlejate tõgamised. Ja muidugi publikuga flirtimine - pähklite ja võltsrahade jagamine... Asi läks nii kirjuks, et ühtset pilti ei tekkinud. Samas ka nii asbsurdseks, et naerma ajas. Lääne üle võitu ei saadud, aga mis siis.

Etenduse tugevaim külg oli tema pikkus. Ei jäänud lühikeseks, ega veninud tüütavaks. Lavatehniline leid muuta lõputu kõrb perspektiiviga mängides väikeseks trahteriks oli päris huvitav. Ega väga paljud polegi laega mänginud. Publikule suunatud valgusshow vääris küünlaid.
Märkused: Üks tärn maha liigse ropendamise ja räuskamise eest.