Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (347) Luunja Aidateater - ☞Lüpsiaeg - (Luunja kultuurimaja, 30.04.2015) ♥♥♥♥

Autor(id): Olev Anton, Kristel Lempu
Žanr: sõnalavastus
Näitlejad: Inga Kiudorf, Annika Kallas, Kaire Vahejõe, Sirje Šuškova, Merily Tensing-Kruusla, Aare Jaemaa, Tamur Tensing, Silver Vahejõe, Kahro Lempu, Getter Lauk, Jasmin Saar, Loone-Ly Lempu, Mia-Gita Babitš, Karmen Saar, Kristel Lempu, Aadu Raav, Merilin Tasane, Margo Lempu
Tutvustus: Eelmise riigikorra 7 imet: *Kõigil oli töökoht. *Vaatamata sellele, et kõigil oli töökoht, ei teinud keegi tööd. *Vaatamata sellele, et keegi ei teinud tööd, täideti normid *sajaprotsendiliselt. *Vaatamata sellele, et normid täideti sajaprotsendiliselt, ei olnud poodides *midagi. *Vaatamata sellele, et poodides ei olnud midagi, oli kõigil kõik olemas. *Vaatmata selle, et kõigil oli kõik olemas, kõik varastasid. *Vaatamata sellele, et kõik varastasid, jagus kõigile.

Hinnang: Luunjas on päris suur lava, aga Aidateater suutis sellest veel suurema ruumi välja võluda. Nõukaaegse lehmalauda eesruumi kohta natuke liiga vaikne oli, aga mastaabid mängiti kenasti välja. Visuaalsed efektid mängiti väga ladusalt ja apsudeta maha. Tekst läks vahepeal veidi sassi, aga alati tuldi sellest nii soravalt välja. Kohati jäi mulje, et teksti sassiminekut oldi õpitud. Võru ja vene keele lisamine tekitas võimaluse mitmeti mõistetavaks kalambuuriks.

Ja muidugi rekvisiitidega on palju vaeva nähtud. Suures linnateatris peaks butaforist laudanõusid meisterdama, siin olid ehedad lüpsikannud, -pingid, -mannergud mängus. Pea ainus asi, mis ajastutruu ei olnud oli eurostandarditele vastav kaablijupp. Aastal 1982 ei teadnud tavalises karjalaudas maanusega elektrijuhtmest keegi midagi. Elektrikule võiks kuskilt välja otsida paar meetrit kuulu juhet, koos kuulutangidega. Nooremad vaatajad siis küll võib-olla, ei saaks aru, et tegemist elektriseadmega on, aga vanematel küll.

Kass tekitas ka päris palju elevust. Seda nii siis, kui teda laval tegelikult polnud ning isegi rohkem, kui ta põuest välja ronis.

Eriti meeldis Aadu Raavi poolt mängitud Torni-Papi tegelaskuju. Pidev iseenda teiste sõnadega kordamine ja iseenese tarkuse mullis olemine andsid paista nooruspõlve uljust ja kindlameelsust. Silver Vahejõe mängitud elektrik Volts vahetas tüki jooksul kõige tihedamalt meiki. Meigivahetused olid effektsed ja väga kenasti välja mängitud. Naised mängisid oma rollid nii hästi välja, et oleks patt kedagi nimeliselt esile tõsta - tublid olid kõik.

Helikujundus oli seekord kenasti paigas. Valguskujundus ka. Kui millegi kallal norida, siis valguse üleminek võinuks olla veidi sujuvam. Stseenide programmeerimine valguspuldis oleks tõenäoliselt abiks olnud. Samas kõik valgussuunad olid kenasti paigas. Keegi ei jäänud asjata pimedasse, ning samas hämar puhketuba andis suurepärase võimalusele mängida teatrit teatris.