Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (352) Vana Baskini Teater - ☞Me ootasime teid pikisilmi - (Hansa Hoov, 30.07.2015) ♥♥♥♥

Autor(id): Carole Greep
Žanr: komöödia
Näitlejad: Merilin Kirbits, Jekaterina Novosjolova, Anti Kobin, Taavi Tõnisson
Tutvustus: Me ootasime teid pikisilmi“ on prantsuse näitlejanna ja käesoleva sajandi menukaima näitekirjaniku Carole Greep`i esiknäidend, mis esietendus Pariisis 2003. aastal ja mida mängiti seal ilma vaheta 10 aastat, kokku üle 3000 korra. Ja pole ka imestada, sest tegu on tõepoolest suurepärase meelelahutusega, vaimuka komöödiaga, mis ei tohiks külmaks jätta ka napi huumorisoonega teatrikülastajat.

Komöödia aluseks on anekdootlik lugu sellest, mis võib juhtuda, kui taskutelefoniga peetud kõne jääb kogemata kombel lõpetamata ja teise poole telefonil on valjuhääldi sisse lülitatud. Nii juhtubki, et teisele noorepoolsele abielupaarile küllasõitev noorepoolne abielupaar helistab tee pealt autost külalisi ootavale paarile, et teatada oma hilinemisest. Vastab aga automaat, ja kuna kõne jääb lõpetamata, siis kuulevad ootajad algul tahtmatult, siis aga uudishimuga autosistujate omavahelist sõnelemist ja ka küllaltki solvavaid kommentaare enda elustiili, riietumise ja isegi toiduvalmistamise kohta. Pärast kõike seda kõlavad rõõmsad jällenägemishüüatused, kaasa arvatud traditsiooniline „me ootasime teid pikisilmi“, vägagi koomiliselt. Aga see pole kaugeltki kõik – järgneb seltskondlik koosviibimine, mille koomilisust hoiab üleval vana, kuid alati töötav trikk: publik teab, aga nemad – külalised - ju ei tea! Ometi pole see pelgalt naerutamiskomöödia - nalja taga on peidus päris arvestatav sõnum. Lavastus on järg Vana Baskini Teatri menukomöödiale „Nädal aega kolmekesi”. Näeme jälle tegutsemas vanu armsaid sõpru Sophiet, Pauli ja Martinit ning millisteks on kujunenud nende suhted nüüd, seitse aastat hiljem, kui Paul on leidnud endale uue elukaaslase Maria.
Hinnang: Seekord, siis niimoodi, et ühe näitekirjaniku esiknäidend on järg teise kirjaniku tükile. Paras ajugümnastika suveteatri vaatajatele. Üht teist ju mäletad eelmisest suvest, aga nii mõnigi seos tekitab küsimuse, kuidas see siis ikka oli.

Nagu järjelugudega ikka kipub olema - originaal on parem. Mitmed naljad läksid kordusse ja muutusid seepärast labasekski. Vahepeal näidendist välja tulemise trikk on endiselt võluv, aga ei mõjunud enam nii tugevalt kui esimesel korral. Uued naljad kippusid minema vene aktsendi pilamisele ja porolonist rinnahoidjaga eputamisele.

Seekord ei kasutatud ära Hansahoovi omapära, dekoratsioonid kuhjati üksteise otsa ja nii jäi lava näitlejatele kitsaks. Kõne võimendati üle ja nii läks diktsiooniline mitmekesisus kaduma. Lõpupuänti ei mängitud usutavalt välja.

Aga tükil on väga sügav sisu - tänapäevases kiires maailmas on jälle esile kerkimas snobism ja silmakirjalikkus. Tõsiste asjadega tehakse nii kaua nalja, et keegi enam ei usutagi tõelist hädavajajat. Ümbritseme end ebavajalike esemetega vaid selleks, et teistele muljet avaldada.