Žanr: draama
Näitlejad: Märt Avandi, Silver Kaljula, Mihkel Kallaste, Kaija Maarit Kalvet, Märt Koik, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Laura Niils, Rauno Polman, Kaarel Targo, Kristo Veinberg
Tutvustus: Shakespeare'i „Romeo ja Julia“ ei vaja ilmselt pikemat
tutvustust. See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude
vahel tärkab seninägematu armastus, mis elu kurbmängu kaudu viib kõigi
peategelaste kurva hukuni. Mis on iseenesest kummaline, sest armastus
pidanuks ju olema loov jõud.
Nii tuntud tekstide kui tuntud tunnete üle paistab vahel valitsevat täielik
selgus. Päris kindel muidugi olla ei või, kas mõnda tunnet ikkagi on
võimalik lõpuni tunda, selgeks tunda, põhjani tunda. Ausalt öeldes, kui
äragi tunneks, oleks hea.
Kas armastus on see, kui ma luban ennast ühel öösel ühel rõdul kellelegi,
keda ma varem kohanudki pole? Või on armastus see, kui ma proovin oma
lapsele kindlustada parimat võimalikku tulevikku? Või äkki see, kui ma oma
sõbra tapmise eest kätte makstes mõistan omavoliliselt surma teise inimese?
Kas kellelgi üldse on õigust nendele küsimustele mingisuguseidki vastuseid
anda?
Shakespeare'i tegelased kõnelevad eneseväljenduseks väga pikki ja
värsistatud monolooge. Kui nad pooltki nendest tõdedest julgeks ausalt
üksteisele öelda, jääks kogu tragöödia olemata.
Nagu eluski, eks. Nagu päris elus.
Hinnang: Tõesti piiri peal etendus. Ei mitte sellepärast, et ropendamise või
vulgaarsustega oleks liiale mindud. Aga ühest tuntud tragöödiast on tehtud
õnneliku lõpuga jant. Ei mitte farss - noortele käinuks farsi tempo ülejõu.
Aga lihtne kaubamajas hängiva noortekamba mite eriti riimis luulevormis
vallatused.
Kõige suurem katsumus noortele on see, et nad pidid täitma ka osa vaheajast.
Ja seda ka veidi tundmatus vormis, kuna korraldajad keerasid neile piiri
peal oleva ajakavaga paraja käru. Samas täideti 10 minutit nii ära, et ei
saanudki lõpuni ära kui palju sellest oli improvisatsiooni ja kui palju
varem kokkulepitud tegevust ja teksti. Vaheajatekstidesse pikitud korvpalli
jutt oli hea leid. Üks lisatärn vaheaja tegevuste eest.
Natuke häiris eriti esimeses vaatuses üle võlli keeratud semulikkus ja
ükstesise üle naermine. Hetkel Shakespeare'i teksti kõrval vedas see välja,
aga kui läheb tõsiseks komöödiaks, siis oleks säärane tegevus laval mage.
Teisalt oli seegi piiride kompamine. Tänu sellele semutsemisele läks kaduma
kahe rivaalitseva perekonna lugu. Keegi tappis kellegi mingil hetkel ära ja
siis läks kõik jälle edasi suht suvaliselt.
Seega, kui soovite meelde tuletada Shakespeare'i teksti, siis see tõlgendus
ei sobi. Kui aga teile meeldib näha, kuidas noored laval hullavad, siis on
see just teile.
Lavakujundus oli suht minimalistlik - üks postamendil lillevaasi taga olev
poolläbipaistev sein, diivani ja buhvetkapiga istumisnurk, rõdule ehitatud
kaminaga voodimurk ja mõned plastikust aiatoolid. Samas kõik oli olemas ja
plastiktoolid sobisid kenasti emotsioonide edasi andmiseks.
Helikujunduses üritasid noored jätta mulje, et neil polegi helitehnikut
vaja. Kõik saab ära korraldada kahe kassettmaki ja mõne kassetiga. Mulje
jätmisega saadi kindlasti hakkama. Jäägu see teatrimaagiaks, kas ka
helikujundusega endaga. Igatahes heliliselt oli kõik parlanksis.
Märkused: Välja kuulutatud 1:30 asemel kestis etendus 2:50. Seega ei olnud
tehniliselt võimalik arvustust samal päeval kirjutada.