Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (358) Projekt - ☞Piiri peal ehk nii me oleme - (Vanemuise suur maja, 09.09.2015) ♥♥♥♥

Žanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: tudengid
Tutvustus: Lavastuse esimeses osas heidetakse pilk teatrikoolide igapäeva: kas pannkoogi ja lõvi mängimine on endiselt au sees? Kas tikutopsis on võimalik tantsida? Mis loom on stsenograaf? Kas teatriteadlasel on ka katseklaasid? Kas me ikka veel armastame ooperit?

Lavastuse teine vaatus on humoorikas ülevaade Eesti teatrite lavaelust ja kõigest, mis seda ümbritseb - klatš, klots ja glamuur.
Hinnang: Publiku seas või teleekraani ees istudes võib tihti tekkida mulje et näitleja elu on üks suur lust ja lillepidu. Nii on tung erinevatesse teatrikoolidesse päris suur. Kohale jõudes selgub tõsiasi, et tööd tuleb teha meeletult ning palju sellest on tavainimesele arusaamatu drill. Valu ja pisaraid on ohtrasti. Aga kui esimesed tuleristsed on möödas, siis võib lustida ja enda ponnistuse üle naerdagi. Võib-olla see sisemine lust oligi esimese vaatuse väärtus.

Teises vaatuses pandi publik lustima. Tundus, et esimestes ridades oli palju laval mängivate noorte tuttavadid, sõpru ja sugulasi. Nende olekust ja käitumisest oli tunda suurt poolehoidu. Ja see oli nakkav. Erinevaid teatreid pilav programm oli kokku pandud maitsekalt. Välja arvatud ministrite paroodia. Sellega noored hakkama ei saanud. Lavastaja oleks pidanud selle ropendamisele rajatud osale õigel ajal kriipsu peale tõmbama.

Eriti palju vaeva nähti kostüümidega, kuigi väga palju kasutati ka neutraalselt musta T-särki ja pükse. Visuaaltehnoloogiat kasutati vähem kui ma lootsin, aga see vähene oli mõjuvõimas. Helikujundus oli paigas.

Üheks pärliks olid noorte kriitikute vahetekstid ning sõjalis-sportlik sõnavõtt. Esimeses vaatuses kasutatud vahetekstid olid tabavad, aga veidi liiga valju.

Kui kevadine külm ära ei võta, siis Eesti teatril on tulevikku.