Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (359) Eesti Draamateater - ☞Keskmängustrateegia - (Vanemuise suur maja, 10.09.2015) ♥♥♥♥

Autor(id): Madis Kõiv
Žanr: draama
Näitlejad: Mait Malmsten, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Harriet Toompere, Guido Kangur, Mari Lill, Taavi Teplenkov
Tutvustus: Madis Kõivu 2000. a valminud näidend „Keskmängustrateegia“ kõneleb vendadest Kerestest – tippmaletaja Paul Keres ja füüsik, akadeemik Harald Keres. Kahe andeka venna omavaheline algasetus on avanguks hulgale erinevatele ajaloo ja elulugude partiidele Eesti 20. sajandi keskpaigas, kus inimestel ei olnud varuks kuigipalju õigeid käike. Partiid ja käigud kasvavad eluvalikute kujundiks. Male ja teadus, eraelu ja poliitika – kõik nad sisaldavad otsustavaid ja kõrvalisi partiisid, tiitlivõistlusi ja plitsutagumist kohvikulauas, salakäike ja vahele jäänud ja unustatud ja ette planeeritud ja meeleheitlikke käike. Tagasivõetamatuid käike. Kõivu näidenditele omaselt on „Keskmängustrateegiaski“ segunenud mitu aja- ja elu kihti: taamal kõmiseb sõda, köögis arutatakse piima rasvaprotsenti, vestlused hõlmavad võrdväärselt nii olnut kui ka tulevat – septembriööd Puise rannas 1944 ja Saksa-aegse doktoritöö ümberkaitsmist nõukogude ajal, AVRO turniiri võitu 1938. aastal Hollandis ja kinnitust NSVL malesuurmeistriks oleku kohta 1945. aastal, Salo Flohri koer tungib alati sobimatul hetkel tuppa ja NKVD polkovnik mängib malemaailmameistrit. Minevikku ei ole, sest see tuleb taas ja taas tagasi. Kuid mängida tuleb, sest inimesel on vaigistamatu vajadus mõista, kuidas kõik tegelikult oli.

Eesti teatri aastaauhindade jagamisel pälvis parima kunstniku auhinna Pille Jänes. Žürii tõi tema töödest esile kolm lavastust, nende seas Eesti Draamateatri "Keskmängustrateegia".
Hinnang: Uus tahk Paul Keresest, millest ei olnudki teadlik. Male on tihti olnud üsna poliitiline mäng. Lisaks malenditele toimuvatele käikudele on tihti mitmed malevälised salakäigud, mis võivad tulemust oluliselt mõjutada. Kahju, et need räpased poliitilised mängud mõjutasid tugevalt ka Eesti ühte kuulsamat mõttesportlast. Arvatavasti äritas see tükk nii mõndagi järgi uurima vendadega tegelikult juhtunud.

Etendust oli natuke keeruline jälgida, sest üha ja jälle tekkis küsimus, millisest ajast käib jutt. Teises vaatuses võimendati seda eriti, kui ka tegelased pidevalt arutasid, millal tegevus toimus. Vananeva füüsiku vähenev lähimälu võimendati üsna kõvasti üles. Kohati jäi pidev kordamine venima.

Lavatehniliselt oli päris huvitav leid lava alla viiva trepi oskuslik kasutamine. Näitemängule lisandus kuuldemängu elemente, aga need ei jäänud domineerima. Taamale poolläbipaistva kaardina taha peidetud malelaud tegi etenduse mitmekihilisemaks.

Peategelaste mäng oli väga hea. Eriti head rollid tegi Ain Lutsepp, Mait malmsten ja Lembit Ulfsak. Koera kasutamine oli paras katsumus. Elus koer andis palju elevust juurde. Isegi see, et ta vaheapal asendati mänguasjaga ei häirinud. Kass muidugi kahvatus koera kõrval.