Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (381) Rakvere Teater - ☞Põhjas - (Vanemuise väike maja, 08.02.2016) ♥♥♥

Autor(id): Maksim Gorki, Jussi Sorjanen
Žanr: draama
Näitlejad: Natali Lohk, Madis Mäeorg (külalisena), Kaili Närep (külalisena), Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Toomas Suuman, Tarmo Tagamets
Tutvustus: Kamp ennasthävitavaid inimesi on kruiisilaeval lõksus. Rootsi laua lõksus. Disko lõksus. Pudeli lõksus. Narkolõksus. Armastuse lõksus.

Reaalsusest ja elust põgenemise lõksus.

Mõnda aega tundub elu põhjakihtides hea. See on pelgupaik endisele näitlejale, endistele lastele ja teistele endistele inimestele.

Jussi Sorjanen tõlgendab Maksim Gorki näidendit „Põhjas“ ja asendab vaeste öömaja kruiisilaevaga, mis seilab kahe sadama – elu ja surma, armastuse ja vihkamise, lootuse ja meeleheite, kohutava pohmelli ja õnneliku purjusoleku – vahel. Sel laeval on võimatu olla. Kuid sealt lahkuda pole samuti võimalik.
Hinnang: Tuleb tunnistada, et Maksim Gorki "Põhjas" on mulle tundmatu teos, kuigi eestikeelne pealkiri ja autori nimi on ühes lauses mitmel korral varemgi ette tulnud. Olen varemgi mõelnud, kuidas kõlab originaalpealkiri. Pärast tänast etendust googeldasin nii kaua, kui selle üles leidsin. "На дне" sobib nähtud näidendile pealkirjaks küll.

Usun, et originaaliga tuttavale vaatajale on antud versioonis palju huvitavat äratundmisrõõmu, aga noorema publiku suust kuuldud "Mitte millestki ei saanud aru" kippus veidi minu sissegi ronima. Üle pika aja pean jälle tunnistama, et liigne ropendamine rikkus sõnalise poole ära. Samas oli väga sügavmõttelisi mono- ja dialooge.

Heli ja valguskujundus iseenesest oli päris hea, ainult et mitmed ootamatud lüngad ja lõtkud tulid sisse. Justkui puldi taga istuks inimene, kes esimest korda antud lavastust näeks. Kui valguskujundusele midagi hette heita, siis see ei aidanud kaasa Jussi kruiisilaeva keskkonnale. Karaoke jõululaulud tundusid hetkeks kohatud, aga tegelikult andis see näitlejatele võimaluse särada ning kirjeldasid päris adekvaatselt allakäigutrepi alumistel astmetel olevate inimeste olemust.

Lavakõrgustest sadavad plasitkpudelid oli väga osav kujund. Eriti seetõttu, et pudelisadu ei jäänud pelgalt ühekordseks efektiks, vaid et nad trügisid ikka ja jälle tegevuse sisse.