Autor(id): Hans Christian Anderseni ainetel
Žanr: ballett
Näitlejad: Amy Bowring, Diego Cardelli, Raminta Rudžionyte, Samuel Lawman, Jack Traylern, Hayley Bkacburn, Maria Engel Matteo Tonolo, Alica Nelson, Brandon Alexander, Kersti Kuuse
Tutvustus: Muinasjuttu Lumekuningannast on tõlgendatud erinevalt. Seekord on
näha erinevus täiskasvanute „postermaailma“ ja laste siiraid tundeid ja
uskumist täis maailma vahel, kus tõelised tunded võidavad külma mõistuse.
Anderseni muinasjutt võlub oma värviküllaste nüanssidega erinevate
karakterite kirjeldamisel – tal on lumehelbed kui suured kanad, ringi
lendavad „lumemesilased“, pisaratest tärkavad roosid ja Gerda hingeõhust
tekkivad inglid…
Väike poiss Kaj kasvab lastekodus range distsipliini ja iganenud
tõekspidamiste keskel.
Heategevuslikul aiapeol, kuhu on kutsutud palju tähtsaid inimesi ja nende
lapsi, on kohal ka Gerda – tüdruk, kellel ei ole puudu asjadest. Omaealiste
hulgas tunneb ta end üksikuna. Lastekodulapsed harjutavad etteasteks, kui
saabub Onu Eskimo. Elevust jagub nii suurtele kui väikestele, tosinad käed
küünitavad jäätise järele. Kaj on täitmatu. Ta trügib kõigist ette, et
haarata endale uut jäätisetuutut…ja korraga ei seisa ta ees mitte
heatahtlike silmadega vanahärra, vaid jäise pilguga Lumekuninganna…Külm õhk
murendab aknaklaasid , inimesed tarduvad ja jäise südamega naine viib poisi
endaga kaasa. Ainult Gerda ümber ei ole maa külmunud, iga tema samm sulatab
teed, et leida poiss nimega Kaj.
Kui väga tahta, siis elu võib olla kui muinasjutt ja muinasjutt ei olegi nii
elukauge kui täiskasvanud arvavad.
Hinnang:
Teist korda vaevan end sellega, mida kirjutada äsja nähtud balletist. Kuidas
kirjutada nii, et enda rumalus etendusele liiga ei teeks. Ei vahepeal pole
midagi juhtunud, endiselt ei fänna ma klassikalist muusikat (mis sest et
kinolional valgust näinud Perekonnavaled kõitis mind muu hulgas ka
klassikalise muusikaga) ja veel vähem saan ma aru tantsust. Olgu see siis
klassikaline ballett või moderntants. Kuniks keegi ei kuku ei saa ma aru, et
midagi valesti läks. Kui mitu inimest teevad midagi sama aegselt, siis
ahhetan mõttes nagu iluvõimlemise gaalalgi.
Esialgu ei aidanud kaasa ka Eesti Televisioonis näidatud oivaline versioon
Lumekuningannast. Muretsev vanaema on asendatud lastekodus heategevuspeol
ennast teistele näitavate rikaste ja ilusatega. Vaheajal ostsin kavalehe ja
seal oleva kokkuvõte abil saab sisu veidi selgemaks. Tõsi kogu sisu mahub
ära kahele lehele, aga etendus ise venib üle kahe tunni.
Valguskunstnik, lavameistrid ja kostüümikunstnikud on teinud väga head tööd. Visuaalne
tervik on oivaline. Saalis olnud lapsed ahhetasid mitmel korral. Muidugi oli
ka neil raskusi arusaamisega, mis hetkel laval toimub või kes on uus
tegelane. Aga lapsed olid nutikad ning mitmel korral suutsid kiiresti
multifilmist või muinasjuturaamatust tuttava tegelaskuju veidratele
liigutustele vaatamata ära tunda. Ning nende ahhetused ja rõõmukilked olid
tõelised.
Margus Vaiguri käekiri oli selgelt tuntav. Tänu tema valguskujundusele oli
lava veel suurem ning mitmekülgsem, kui see ruumiliselt tegelikkuses on.
Ning valgustusele lisatud videoelemendid tekitasid lavale tõelise muinasjutumaailma.
Aitäh sõbrale, kes teades minu vastumeelsust balletti kui zhaanri vastu,
mind ikka ära rääkis ja üle pika aja teatrisse suunas.
Märkused: Kontrolletendus