Autor(id): Ivar Põllu
Žanr: komöödia
Näitlejad: Janek Joost, Katrin Pärn
Tutvustus: BASKIN EHK NALJA PÕHIVORMID on uurimus huumorist.
Tahame teada, mis on naljakas tänapäeval, siin ja praegu, täna, kus kõik on
lubatud, nalja eest ei panda vangi, aga huumoriajakirja toimetuses töötamine
võib olla eluohtlik.
Oleme kogenud, kui kerge on olla tõsine ja sügavmõtteline. Oleme teadlikud,
kui mugav on olla traagiline ja kurb. Oleme teadlikud, kui tänamatu on
inimeste rõõmustamine ja naerma ajamine. Oleme teadlikud, kui keeruline see
on. Aga ikkagi.
Segame parimate kavatsustega kokku estraadinumbrid, prantsuse komöödia,
muusikalise draama, nõukogude kino, meelejahutaja, vabaõhukomöödia,
kuulsuste elulood, anekdoodid ja legendid, tembime kõike kunstiliste
liialdustega ning looritame ähmaste vihjetega.
Tulemuseks on Tartu Uue Teatri esimene komöödia.
Hinnang: Paarkümmend aastat tagasi sai käidud üsna tihti erinevatel Eino
Baskini estraadietendusel. Ja täna suudeti Tartu Uues Teatris elustada väga
paljud head mälestused selelst ajast. Etenduse algul nähtavale kohale
paigutatud heliplaat, lorijutt enne algust, tasases tempos ootamatute
pööreteni jõudmine ning lõpus publiku kiitmine. Tõsi lõpukummarduses panid
noored näitlejad ajalise epiteediga mööda.
Vanale tuttavale lisaks oli sisse toodud palju uut ning väga huvitavaid
paroodiaid. Aegajalt libastuti liialt poliitikasse, aga üldiselt saadi väga
hästi hakkama. Parodeeriti palju manalateele läinud inimiesi - ainult nii on
võimalik hoida kunagiste kuldsuude mälestust.
Hämmastav, kui väheste vahenditega saab kiiresti ühest tegelasest teine. Üks
pisike detail juurde ning ongi laval täiesti uus inimene. Eriti meeldisid
Katrini mängitud Sulev Nõmmik ja Ita Ever ning Janeki kehastatud Dan
Põldroos ning Lennart Meri.
Kiita tuleb Karl Markeni ja Taavi Toomi valguskujundust. Väga hästi osati
mängida hämara valgusega. Selleks, et ära valgustada näitleja nägu ei pea
prožektorit täisvõimsusel põlema panema. Võib ju hoopis valgust maha võtta
ning tuua prožektor näitlejale lähemale. Või siis suunata valgus hoopis
publikusse - las publik ka praeb. Nii hakkab klaver-baarikapp-kupee elama.
Taevaminemise stseenis kasutatud roheline kontuurvalgus koos tagaseinas
volangidega oleva kardina värvimänguga oli etenduse üks pärlitest. Ja
pärleid oli antud lavastuses küllaga. Kas või kahe Baskini dialoog etenduse
alguses.
Viienda tärni jätsin andmata kuna näitlejad ei suutnud jääda oma rollides
lõpuni tõsiseks ning tordiga mindi liiale. Iseenda üle naermine ei ole
komöödias hea ning ühe labase nalja kordamine viis korda on natuke liiast.
Vähemalt minule tundub, et Eino edukuse üheks pandiks oli see, et ta suutis
nalja tehes jääda tõsiseks.
Märkused: Nii head etendust ei ole ma terve tänase õhtu jooksul veel näinud.