Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

☟ 1. (40) Theatrum - ☞Linn - (Athena kultuurikeskus, 20.11.2008) ♥♥♥

Autor(id): Jevgeni Grishkovets
Žaanr: draama
Näitlejad: Anneli Tuulik, Marius Peterson, Lembit Peterson, Kristo Toots, Tarmo Song
Tutvustus: Teater ise tüki sisu varmalt ei tutvusta. Kavalehel pigem tutvustatakse Grishkovets loometeed, kui antakse vihjeid sellele, mida laval nägema hakkab..
Hinnang: Enamuse ajast etendusest painas mind küsimus, miks lavameistrid on näinud kõvasti vaeva metallkonstruktsioonide püstitamise ja neile katkise autoklaasi riputamisele. Klaas andis ju küll toale kena lae ja kõrgele lakke mõned värviküllased valguslaigud, aga ikkagi, miks peaks seda nii kapitaalselt kinnitama. Saaks siis aru, et keegi ronib mööda neid kindlaid tellinguid pidi või midagi... Ja kui etenduse lõpus saabub juhi ühe käeviibutuse ajel tehniline lõpplahendus, siis on selge - antud kontstruktsioon on täiesti iseenda eest. Nüüd painab, aga mõte, kas seda poleks saanud lahendada veel huvitavamalt või siis vähemalt lihtsamalt....

Publiku seas tundus seekord olema tavalisest enam eakaid inimesi. Mõni neist tukkus pool etendust ärgates Tema veidi valjemate kärgatuste saatel, mõned sosistasid oma vahel "...mida sellega õelda taheti...". Enim meeldis, aga etendusejärgne jutukatke nende kõnelusest - selleks, et sellest tükist aru saada, selleks pidanuks kaasa mõtlema...

Kõige huvitavam karakter läbi lavastuse oli Juht. Ühtegi sõna lausumata sai linnakärale vaatamata ühest suurest laval lebavast risttahukast töölaud, söögilaud, voodi, pargipink või takso saadetuna eriskummalisest muusikast. Juht ühelt poolt oli laval ja teiselt poolt nagu ei olnud ka. Samas mäng ei alga kunagi enne kui juht selleks loa. Ja siis kui juht hakkab rääkima, siis on kõik sama hea või isegi parem...

Tema - läbipõlenud igipõline linnainimene, kellel väljastpoolt vaadatuna oleks nagu kõik olemas - töökoht mida kadestavad paljud, truu ja abivalmis abikaasa, kolmandas klassis käiv poeg. Aga sisemine tasakaal on kadunud. Mõtlemisest saavad alguse muutused, millest esialgu saavad aru vaid väga lähedased inimesed, aga mis hiljem viivad hävitava kaose teele. Silmaga nähtavat lahendust ei ole ja nii võime meiegi ükskord seista silmitsi uue maailmaga nagu seda tegi Tema etenduse lõpus.

Sõnaseade oli päris osav. Kuigi rastkseti arusaadav oli seal sees raaskuke huumorit ja tõetera. Viimase leidmiseks peaks teksti teist korda veel üle vaatama..