Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (402) Emajõe Suveteater - ☞Koerapäevikud - (Karlova Teater, 28.08.2016) ♥♥♥♥

Autor(id): CJ Johnson
Žanr: draama
Näitlejad: Tanel Jonas, Riho Kütsar, Leino Rei
Tutvustus: "Koerapäevikud” (“The Dog Logs”) on unikaalne lavaline mikstuur huumorist, traagikast, sõprusest ja armastusest. Üheteistkümne erineva koera lood tuuakse vaataja ette monoloogidena, mis on mõneti koomilised, mõneti traagilised ja milles kõigis on mingi “saba” või konks. Võib öelda, et need lood peegeldavad inimeseks olemise põhimuresid. Tuntuim monoloogidest, Rotveiler Borissi lugu on ühtlasi ka Austraalia teatriskeene üks enim esitatud monolooge.

Teksti autor Christopher Johnson (CJ Johnson) on tuntud ja tunnustatud austraalia näitekirjanik, lavastaja ning draama- ja filminäitleja. “Koerapäevikud” oli 2001. aastal tema läbilööginäidend, nüüdseks on see tõlgitud ka saksa ja prantsuse keelde.

“Sissevaade nende koerte teadvusse garanteerib nii selle, et jalutate etenduselt koju üllatunud muigega suunurgas, kui ka selle, et enam kunagi ei alahinda te oma koera ega vaata teda endise pilguga."
Hinnang: Näidendi idee on huvitav. Ikka on aegajalt õpetlik näha, kuidas sündmust näha teiste silmade järgi. Olgu need siis kas või koerte silmad. Monoloogidena esitatud lood kõitsid ja panid kaasa mõtlema. Kohati muutus keel vängeks, aga see ei häirinud liiast.

Laulud olid väikese saali jaoks veidi üle võimendatud ja seetõttu läks sõnum kaduma. Samas lõpulaul oli väga hästi kolmehäälselt esitatud.

Tühjale tagaseinale projetseeritud aed ja tegelaskuju monoloogi lõppu tähistav T-särk pesunööril toimisid kenasti ja saavutasid tekstiga terviku.
Märkused: Häiris see, et Emajõe Suveteater (või siis Karlova Teater) muutis etenduse kolmandate organisatsioonide reklaamiürituseks. Kavalehtede tulu jagamine koerte varjupaigale saab teratud mõendustega liigitada heategevuseks, aga lõpus koeratoidu jagamine ületas hea tava piiri. Mina igatahes võtan selle triki eest ühe tärni vähemaks.