Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (406) Chuzaburo Shigeyama Family - ☞NE ON GYOKU - (Athena kultuurikeskus, 07.09.2016) ♥♥♥

Žanr: kyogen
Näitlejad: Yoshinobu Shigeyama, Craig Kingsley, Kento Niijima
Tutvustus: Kyogen on 650-aastase traditsiooniga Jaapani teatrivorm, mida vahel kiputakse pidama vanamoeliseks ning raskesti mõistetavaks. Sellest hoolimata on kyogeni puhul tegemist komöödiaga, mida on suhteliselt kerge jälgida. Kyogeni tüüpilised tegelased on Taro Kaja (teener), daimyo (feodaalisand) ja Yamabushi (mäepreester). Kõigi nende puhul on tegemist südamlike tegelastega, kes ajavad publikut naerma. Traditsiooniliselt esitatakse kyogene no laval.

Kyogeni näitlejad kasutavad kõhuhingamist, et rääkida kõva ja selge häälega, sest kyogene esitati traditsiooniliselt õues. Kyogen on lihtne kunstivorm. See ei põhine suurtel dekoratsioonidel, vaid toetub esitajate väljenduslikkusele ja kõnele ning publiku ettekujutusvõimele.
Hinnang: Veel üks keel, milles etendust vaadata. Kuigi tutvustuses öeldakse, et kõik antakse edasi kehakeelega, siis teksti oli päris palju ja ilma tõlketa oleks enamus sisust kaduma läinud. Seda isegi pärast üsna pikka kyogeni teatri tutvustust. Kultuurid on piisavalt erinevad.

Teisalt on draamafestival just selline koht, kus näidata midagi täiesti teistsugust. Kiita tuleb tõlki, kes suutis jaapani keelest hästi tõlkida ja sai ka inglise keelega mõnele viperusele vaatamata väga hästi hakkama. Tõlge oli ilusa lauseehituse ja mitmekülgse keelekasutusega. Karismaatiline Craig rääkis väga hästi, seega minu jaoks oleks asi oluliselt paremini sujunud, kui inglise-eeti tõlge oleks vahelt ära jäänud. Teisalt oli saalis kindlasti neid, kellele see vajalik oli ning teisalt andis juurde aega mõelda mida öeldi taheti.

Raha sellise etenudse eest välja ei käiks, aga niisama vaadata sobib küll.