Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (416) Vilde Teater - ☞Trooja sõda ei tule - (Athena kultuurikeskus, 18.11.2016) ♥♥♥♥

Autor(id): Jean Giraudoux
Näitlejad: Rein Karu, Anne-Mai Tevahi, Andri Viinalass, Kristiina Metsanurk, Martin Metsanurk, Janno Puusepp, Rein Annuk, Elo Järv, Matti Linno, Tiina Tasa, Ingrid Ulst, Kent Joosep
Tutvustus: Lev Tolstoi on öelnud: „Kaheks kõige võimsamaks sõjameheks on kannatlikkus ja aeg.“ Trooja sõda, mida peetakse esimeseks sõjaks Euroopa ja Aasia vahel, on oma 4000-aastase jutustamisloo jooksul saanud tuttavaks mõlemaga. Aeg on meid kostitanud uute sõdade ja samade küsimustega, kannatlikkus aga andnud mingisugustki lootust, et kord saabub „sõda, mis lõpetab kõik sõjad“. Jean Giraudoux näidend „Trooja sõda ei tule“ näitab meile kahte päeva enne Trooja sõja algust. Kahte päeva maailmas, kus omavahel kohtuvad lootus ja lootusetus, ideaalid ja ideaalitus, sõda ja rahu. Kahte päeva maailmas, kus antakse endast kõik, et sõda ära hoida, selleks aga ometi vargsi valmistudes. Kahte päeva, mil selle mõttetu tegevuse, mida me elamiseks nimetame, kõrval peame küsima: „Miks sõda?“ „Kas sõda on paratamatus?“ „Millest see paratamatus tuleneb?“ „Kas teades olnut, suudame me muuta tulevat?“ „Kas nägu, mis saatis teele tuhat laeva, suudab neist tuhandest laevast peatada kas või ühe?“

„Me räägime Helenast. Pole mingit kahtlust, et ta on üks neid harvaesinevaid olendeid, keda saatus oma erahuvides maa peale saadab. Väliselt pole neis midagi erilist: teinekord on see mõni külaohtu väikelinn, mõni plikaohtu kuninganna, aga kui te neid puutute, siis hoidke alt. See ongi elus kõige raskem – eristada neid inimesi ja asju, mis kuuluvad saatusele. Teie seda ei osanud.“
Hinnang: Nüüdseks umbes neli aastatuhandet tagasi toimuda võinud lugu. Nii kauge samas tuttavalt lähedane. Võimul olijad üritavad oma võimu suurendada ja teiste võimu vähendada. Kui muidu ei saa, siis otsitakse ettekäänet sõjaks. Kui üks ettekääne ei sobi, siis muudetakse vaatenurka ja jälle on ettekääne olemas. Ka kõige heatahtlikum juht võib üritada paratamatust edasi lükata, aga ikka leidub kaaskonnas keegi, kes kõik pea peale pöörab.

Minimalistlik lavakujundus hea valguslahendus ning väga head rollimängud. Tekst on esmapilgul võib-olla veidi keeruline, aga süüvides täitsa jõukohane. Kui millegi kallal norida, siis tempo oleks võinud olla pisut suurem. Pausid olid kõnekad, aga kippusid kohati veidi venima. Natuke liialdati ka uuema aja tehnikaga. Aastal 1994 e.kr oli tulirelv veel leiutamata. Ehk vibu või oda oleks olnud ajastutruum. Püstol tundus kentsakas. Muidugi on see kena ülemineku algus lõpuvideole, aga siiski tehislik.

Loodame, et järgmine Trooja sõda tõepolest ei alga.
Märkused: Esietendus