Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (423) Vanemuine - ☞Mamma Mia! - (Vanemuise suur maja, 16.12.2016) ♥♥♥♥

Autor(id): Benny Andersson, Björn Ulvaeus
Žanr: muusikal
Näitlejad: Merle Jalakas, Merili Johanson, Veikko Täär, Sepo Seeman (Endla), Andres Mähar, Priit Strandberg, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Anne Reemann (Tallinna Linnateater)
Tutvustus: ulmadeks valmistuva Sophie õnne varjutab mure: tütarlaps igatseb altari ette sammudes toetuda isa kindlale käsivarrele, ent paraku pole tal aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida! Avastanud ema päevikust kolme mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel 20 aastat tagasi, otsustab ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladuse. Sophie ema Donna satub ootamatult silmitsi oma selgeks rääkimata minevikusuhetega ning üks tragikoomiline segadus järgneb teisele…
Hinnang: ABBA muusika meelitas publiku saali ja tundub, et üldjoontes jäid kõik rahule. Rõdul ei näinud ühtegi vaba kohta ja etenduse lõpus oli esietenduse vääriline aplaus.

Lava jäi antud etenduse jaoks veidi kitsaks. Londonist tuttavaid müürid ja rand ära ei mahtunud. Aga sai hakkama selletagi. Laulude tõlked tundusid head, kuigi tiitritele vaadates tekkis ikka ja jälle sisemine vaidlus - see ei ole otsetõlge. Kui laulu edenedes sõnad paremini saali hakkasid kostma, siis kadus vajadus subtiitrite järele ja riimid olid kenasti paigas.

Kõige rohkem meeldisid Veiko Tääri ja Merle Jalakase mängitud Sami ja Donna duetid. Need olid esimesest noodist arusaadavad ning väga hästi väljamängitud. Üldse olid Veiko peetud pausid väga kandvad. Ma ei tea, kas see oli helitehnika või näitlejate viga, aga esimesed paar rida kippusid kaduma minema. Balanss muusika ja vokaali vahel tekkis viivitusega.

Valguskujundus oli hea. Ei midagi ülearust. Meri tekitati tahaseinale, mitte publikute peadele nagu Prince of Wales teatris, aga see oli olemas. Väga huvitavad olid valgetest kõveratest pulkadest ehitatud efektid hallil või mustal foonil.

Kindlasti jätab sellele lavastuse oma pitseri see, et nii väheste mängukordade juures on nii suur dublantide arv. Ikka kipub kavalehte vaadates tekkima küsimus, aga kuidas oleks etendust mõjutanud teine näitlejate paar. Samas muusika on nii hea, et võib-olla peakski minema kallist piletist hoolimata ka teist koosseisu vaatma.

Tempo võrreldes West Endi lavastusega on aeglasem. Paljud asjad on välja jäetud, juurde väga palju nagu ei oleks pandud, aga etendus kestab ikka 20 minutit kauem. Samas just mõne kandva pausi eest tunnustaks lavastajat.
Märkused: Eesti - West End 2:3. Julgeksin sellele etendusele viigipunkti pakkuda. Jah, Londoni etendus oli kordades võimsam. Aga sealsel suuremal laval olid ka suuremad võimalused. Vanemuises sai kolm korda väiksema raha eest võrdväärse elamuse. West End saab punkti publikule ehitatud valguse show eest, Vanemuine tõlke ja entusiasmi eest.