Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (431) Vanemuine - ☞Laineid murdes - (Sadamateater, 09.03.2017) ♥♥♥♥

Autor(id): Lars von Trier, David Pirie, Peter Asmussen, Vivian Nielsen
Žanr: draama
Näitlejad: Marian Heinat, Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Reimo Sagor, Karl Laumets
Tutvustus: Filmimaailma suurkuju, taani filmirežissööri Lars von Trieri 1996. aastal valminud samanimelise filmi mõju selle valmimisajal oli paljudele vaatajatele psühholoogiliselt raputav. Tänaseks on kunagi nii kirglikke vaidlusi üleskütnud linateos muutunud filmiklassikaks ja taanlaste rahvahääletus valis selle „20. sajandi filmiks.“ Mõni aasta tagasi valmis stsenaariumi põhjal näidendivariant, mida on edukalt mängitud mitmes riigis. Teose tegevustik leiab aset 1970ndate Põhja-Šotimaa suletud, rangelt religioosse elukorraldusega külakogukonnas. Lapselikult usaldav ja jumalakartlik noor naine Bess abiellub endast oluliselt vanema Janiga, kes töötab naftaplatvormi hooajatöölisena ja peab seetõttu pikka aega kodunt eemal viibima. Lahusolekuvalus Bess palub jumalalt oma armastatu kiiremat kojutulekut. See juhtubki, kuid mitte päris nii, nagu Bess seda ette on kujutanud. Järgnevad tõeliselt ehmatavate tagajärgedega sündmused, mille jooksul satuvad teravasse vastuollu kaks erinevat moraali- ja elufilosoofiat: üks – rangetest usudogmadest ja enesepiirangutest lähtuv – , ning teine, mille aluseks on inimliku armastuse kõigeülevus.
Hinnang: Ära halvusta asju, millest sa aru ei saa. Bessi meeleheitel öeldud sõnad jäid minule üsna teravalt kõlama. Aga siiski püüan ma etenduse kohta mõned sõnad kirja panna.

Lava tagaseina ehitatud metallplaatiest mere-kalju motiiviga monstrum on väga hea leid. See, kui kõvasti uksi liigutatakse mõjutab oluliselt teatrielamust. Sama marmorjas muster kordub ka põrandal. Esimesest reast ta palju juurde ei anna, aga rõdul tõenäoliselt küll.

Kuigi tegemist on kohati kurvavõitu ja traagilise tükiga jääb lava üldvalgus üsna soojaks ja helgeks. Lava servale paigutatud kivid toovad mere ja päikese enda juurde. Margus Vaigur on valguskujundajana teinud järjekordselt väga head tööd.

Kui minna igapäevamuredega seda tükki vaatama, siis enamasti etenduse lõpuks meeleolu peaks tõusma. Võrreldes eelmise sajandi 70. aastatega elame me ikka väga hästi. Usufanaatilise kolkaküla elu on ikka oluliselt trööstitum.