Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (434) Vanemuine - ☞Lapsepõlvebänd - (Vanemuise suur maja, 23.03.2017) ♥♥♥♥

Autor(id): Andres Noormets
Žanr: lasteetendus
Näitlejad: Maria Annus, Linda Kolde, Ele Sonn, Aivar Tommingas, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Jaanus Tepomees
Tutvustus: Päris tihti on tunne, et tahaks kõik tüütud tegemised nurka visata ja bändi teha – mängida, laulda ja möllata. Mõnikord on suurtel inimestel seda tahtmist isegi rohkem kui lastel, aga nad häbenevad ja ei näita välja, sest on töö ja kodu ja muud mured, mis ei lase vabalt toimetada. Väga mage lugu igatahes. Teatris on aga kõik võimalik, sest siin saavad kokku näitlejad, kelle lemmiktegevus on mängimine. Selle teatritüki sees saavad nad võimaluse minna tagasi sinna, kust nad pärit on – oma lapsepõlve – , ja teha seda, millest nad on alati unistanud – bändi! Suured hakkavad lasteks, otsivad välja oma lapsepõlve lemmiklaulud ja lülitavad pillivõimud sisse – muusika ja pidutuju lükkavad katuse pealt!
Hinnang: Väga lapsikult alanud etendus läks suhteliselt kiiresti oma rööpasse ja püsis seal kenasti lõpuni välja. Lugu on suhteliselt lihtsakoeline, aga seekord ei olegi lugu kõige olulisem. Hoopis rohkem kõnetab muusika ja videokujundus. Kätte on võetud paljud tuttavad lastelaulud ja need on ümber mängitud hoopis teise võtmesse. Paljude erinevate pillide (ja pillilaadsete esemete) kooskõla on hämmastavalt hea. Nagu ikka muusikaliste lavastustega tekkib küsimus, kui palju mängiti pille otse ja kui palju tuli helikandjalt. Rõdu eelviimasesse ritta paistis välja suurepärane näitlejate töö muusikainstrumentidega ja tekkis väga suur ootus, et näitlejad saidki kõigega ilma trikimasinata hakkama. Kõigile leidus vähemalt üks pill, mille mäng tunduus nii päris...

Teatrimaagiale pani kena punkti ülimalt lihtsale lavakujundusele lisatud valgus- ja videokujundus. Selles oli palju ahhetama panevat ning põnevat, mis väiksema vaataja istuma naelutas ka nende lugude ajal, mis polnud päris eakohased.

Ainsad asjad, mis jätsid veidi kurva mulje on piletite hind ja pooltühi saal. Hästi tehtud lasteetenduse pilet ei peaks olema nii kallis, et lapsevanem ei jõua koos lapsega teatrisse tulla. Pool tundi enne etenduse algust näitas piletimaailm.com, et vabu kohti on napilt, aga kolme rea jagu inimsei rõdule kaheksasse ritta hõredalt paigutades tekitas kõleda mulje. Tõsi oluliselt kõrgemaks tõstetud lavale vaatamata poleks viimastest ridadest väikesele vaatajale laval toimuv hästi nähtav. Võib-olla oli õige, et viimane rida jäeti müüki panemata.