Žanr: absurdikomöödia
Näitlejad: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Laura Kalle (Ugala), Ester Kuntu, Karl Laumets (Vanemuine), Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Saara Nüganen (Endla), Lauli Otsar, Ott Raidmets (Endla), Christopher
Rajaveer
(Eesti Draamateater), Liisa Saaremäel (Eesti Draamateater), Risto Vaidla
Tutvustus: Läbi pohmelli vasardava peavalu meenus Stjopale Maša. "Neetud
virtsane tänavakõuts, kuidas võisid sa unustada Mašakese?" ütles ta endale,
püüdes end käppadele ajada. Vurre pooltühja pudeli poole sirutades, nägi ta
enese ees Mašakest – ta oli kaunim kui kunagi varem. "Anna andeks, anna
mulle, roojasele andeks, Sina ilus, Sina puhas, Sina kõik, mis mul on!"
nuuksus Stjopa Mašakese ees näoli. Maša ei osanud midagi öelda. Sest ta ei
olnud inimene. Ta ei olnud isegi mitte kass. #absurd
„Uhkus ja eelarve“ on EMTA Lavakunstikooli 27. lennu diplomilavastus, mille
tekst on valminud trupi ühistööna ning inspireeritud nii Eesti tänasest
elust kui 1920. aastate vene absurdistidest. Tulemuseks on tempokas
absurdidramöödia täis nooruslikku energiat, musta huumorit, kalambuure ning
ootamatuid süžeepöörakuid. Koos näitlejatega on laval Noor Muusik 2014
tiitliga pärjatud andekas pianist Johan Randvere. Lavastajaks on
lavakunstikooli 27. lennu üliõpilane, Panso preemia laureaat Mehis Pihla.
Hinnang: Olen järjekordselt rahul viimasel hetkel tehtud otsusele aeg maha
võtta ja 40 minutit enne etenduse algust Piletimaailmast pilet muretseda ja
pärast väikest jalutuskäiku ning bussisõitu Vanemuise teatrimaja suure saali
viimases reas maanduda. Noored näitlejad suutsid oma absurdse eelmise
sajandi alguse sugemetega naljaga kogu saali lõpuaplausiks ära võluda. Ja
aplaus oli teenitult võimas. Nagu oleks lõppenud muusikal.
Tõsi pärast esimest vaatust leidus peanoogutajaid ja kõhklejaid, kas jääda
saali või mitte. Aga eks nende natuke teistmoodi tükkidega kipubki nii
olema, et alguses ehmatab ära ja siis hakkab meeldima.
Lavastuse kõige tugevam külg on noorte näitlejate meisterlikus paljude
erinevate rollide kehastamisel. Nauditav oli noorte neidude mängitud
märatsev vanamuttide hord, alati käppadele maanduv kass ja veidi juhmivõitu
rahajõmmid. Ja siis muidugi absurdselt tabavad kalambuurid ajast, rahast,
südamest ja muust. Oli näha, et noored nautisid, mida laval tegid. Ja see
rõõm jääb vaatajasse tükiks ajaks.
Valguskujundusega läks midagi viltu. Kas jäi mingi vana programm nullimata
või polnud näitlejatel päris meeles kuhu uuel laval sissetulekud kokku
lepitud. Mitmel korral oli näha, et valguspuldis olija pidi valguse suundi
parandama. Samas tahaseinale mängitud surmatants toimis.
Klaverisaatja kaasamine oli päris hea leid. Kõlaritest mängitud tümps jäi
elavale muusikale alla. Kuigi iseenesest Bolliwoodi pärane lõpulaul koos
tantsuga oli nauditav. Elava muusiku pluss on see, et teda sai kasutada ka
massistseenides.