Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvustused on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 630 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žanri, teatri, mängukoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestikku festivalide välja, et leiaks kergesti ühe või teise külastatud festivali programmis olnud etendused. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg.
Soovitusi, milliseid tükke veel vaatama peaksin, ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee.
Arvustused on vaikimisi peidus. Pealkirja ees olevale käele klõpsates saab arvustuse ühekaupa avada.

Filtrid

Aastad: kõik (630) | 2026 (1) | 2025 (2) | 2024 (1) | 2023 (13) | 2022 (3) | 2021 (4) | 2020 (29) | 2019 (41) | 2018 (69) | 2017 (44) | 2016 (46) | 2015 (41) | 2014 (45) | 2013 (42) | 2012 (41) | 2011 (42) | 2010 (61) | 2009 (54) | 2008 (51)
Tärnid: ♥ (6) | ♥♥ (29) | ♥♥♥ (178) | ♥♥♥♥ (351) | ♥♥♥♥♥ (65)

☟ 1. (442) Nõo teatritupp - ☞Kuidas majandada põletusahju ehk Taevale lähemale - (Laulupeomuuseum, 28.06.2017) ♥♥♥♥

Autor(id): Airé Pajur
Žanr: draama
Näitlejad: Annika Rosenthal, Ulja Käos, Vaike Tiits
Tutvustus: Eestis on seitse krematooriumi, kus asub kokku üheksa põletusahju. Lahkunu lähedaste kremeerimine on paarikümne aastaga pidevalt kasvanud. Samas taktis, paranevate majandustulemustega, on kulgenud ka põletusahjude omanike käekäik. Lahkunu jaoks ei ole enam oluline, kas pärast teda tuleb veeuputus või maavärin, aga tema sugulaste ja lähedaste jaoks pärast kalli inimese surma alles sekeldused algavad. (Ärileht, 2012)

Küsimus, nagu ikka, on ainult rahas… Miks vahel antakse kannatusi rohkem kui jaksaks kanda ja raha... seda jaksaks oluliselt rohkem kanda kui antakse..
Hinnang: Otse elust maha kirjutatud mustavõitu lugu. Võib-olla isegi natuke liialt tõsine ja elu ebaõiglusele suunav tükk. Eesti omakoeline minivariant Pierre Chenot komöödiast "Kes aevastas?". Ainult, et seekord ei üritatagi asja komöödiaks keerata, kuigi "surnud" ema viimane kohtumine oma tütardega osutub väga oskuslikuks puändiks.

Lisatärni annan selle eest, et näitlejad suutsid vapralt vastu pidada publiku vaimsele terrorile. Nii kahju, et Laulupeomuuseumisse tulevad kohale vanurid, kes ei vaata ise ega lase ka teistel vaadata. Järsku ikka peaks piletihinda tõstma, et latatarad jääksid koju enda koeraga mängima.