Autor(id): Elizabeth Coleman
Žanr: komöödia
Näitlejad: Egon Nuter, Anne Veesaar, Külli Reinumägi, Meelis Põdersoo, Linda Kolde, Janek Sarapson
Tutvustus:
Lavastuste arhiiv |
See on minu pidu ja teen, mis tahan (suren või ära)
Teater: Vana Baskini Teater
Autor: Elizabeth Coleman
Lavastaja: Ivo Eensalu
Esietendus 12. juulil 2016 Lohusalu sadamas
Tõlkija Andra Aaloe
Kunstnik Jaak Vaus
Mängivad Egon Nuter, Anne Veesaar, Külli Reinumägi, Meelis Põdersoo, Linda
Kolde & Janek Sarapson
"Tere õhtust. Kolm kuud tagasi kell 22:23 ütles mulle arst, et mul on veel
kolm kuud elada jäänud. Niisiis, minu arvutuste järgi on mul aega veel...
(vaatab kella) täpselt 111 minutit. Ja sellepärast kutsuski Silvia meile
lapsed külla lihapirukaid ja pavlovat sööma."
Nende sõnadega algab Vana Baskini Teatri suvelavastus, Austraalia
näitekirjaniku Elizabeth Colemani üle maailma suurt publikumenu pälvinud
hämar komöödia "See on minu pidu ja teen mis tahan (suren või ära)" ("It's
My Party And I'll Die If I Want To").
Jah. Pereisa Ronald (Egon Nuter) usub siiralt, et ta sureb täna ära. Ning
selle puhul on ta korraldanud väikese koosviibimise, et viimast korda oma
abikaasa ja täiskasvanud lastega šampat juua ja pirukaid süüa, möödunud aegu
meenutada ning ette kujutada tulevikku ilma temata... Ja võib-olla ka siluda
elu jooksul tehtud vigu ja tegematajätmisi. Ent kõik ei lähe päris nii, nagu
isemeelse perekonnapea õhtukava ette näeb. Kella halastamatu tiksumise
saatel vallanduvad nii mõnedki aastatega kogunenud pinged ja koosviibimisest
kujuneb tõeliselt tragikoomiline perekonnapidu, millele lisavad värvi
üllatuspulm, enesetapukatse ning liiga vara saabuv matusekorraldaja.
"See on minu pidu ja teen mis tahan (suren või ära)" on tempokas ja terav
hämar komöödia ühe näiliselt tavalise perekonna keerulisest siseelust, mis
on üheaegselt oma absurdsuses pisarateni naerutav, aga oma äratuntavuses
samas liigutav ja mõtlemapanev – eelarvamused, põlvkondlikud konfliktid ning
võimetus aksepteerida oma lähedasi sellistena, nagu nad on, pole ju meile
kellelegi võõrad teemad.
Hinnang: Näitlejad olid kuidagi liimist lahti. Kas süüdi oli kuuajaline tuur
hämara komöödiaga Eesti erinevates paigus või ebamugavalt väike lava või
siis viimane etendus. Kohati oldi väga head ja siis komistati.
Meeldis see, et publiku naerutamiseks ei kasutatud lisatrikke. Tort oli
laual ja sinna ta ka jäi. Tort näkku ja jalaga tagumikku naljad jäeti
tegemata ning lasti keerulisel lool endal rääkida. Intriigi oli.
Laval seisev kell jäi silma teise vaatuse ajal ja tekitas küsimuse, miks
12:06.
Lavastuse hea külg oli see, et lõpp oli selge ja kiire. Kui näitlejad
vahepeal tempos järele andsid, siis alguse ja lõpu venitamist ei olnud.