Aga Urmas ei käi ju teatris!

Siin lehel on Urmase teatriarvustused alates jaanuarist 2008. Tutvutsutsed on kopeeritud teatrite või piletimüüjate veebilehtedelt.
Andmestikus on kokku 629 etendust. Et kiiremini soovitav info kätte saaks, siis on võimalik kasutada filtreid aasta, hinnangu (1...5 subjektiivset tärni), žaanri, teatri, mänugkoha või näitleja järgi.
11.08.2010 lisasin andmestiku välja festivalide lisamiseks. Et kergesti saaks leida need etendused, mis on ühe või teise külastatud festivali programmis. Hiljem valmis ka eraldi festivalide arvustuste lehekülg. Andmed on sellest samast andmebaasiast, aga juures on ka minu arvamused festivalist.
Soovitusi, milliseid tükke peaksin veel vaatama ootan e-mailitsi urmas@tamme.tartu.ee. Kirjutada võite ka siis, kui olete Tartust autoga minemas (ja samal õhtul naasemas) mõnda huvitavasse mängupaika vaatama etendust, mis selles nimestikus kirjas pole, ning teil on autos vaba koht minusuguse veidriku jaoks.
25.10.2017 - lisatud etenduste pealkirjade filter ja filtritele otsimise võimalus. Erinevate filtritele vahel kontrolle ei ole, seega mitme valiku tegemisel võimalik lihtsalt tulemuseks saada tühi leht, kuna korraga kõiki filtreid rahuldavat tulemust ei ole.
22.07.2018 - parandatud filtrite limiidi viga. Nüüdest peaks olema võimalik üles leida ka kõige esimene etendus, mis andmestikusse kantud. Näitamise järjekorranumbri järele lisatud sulgudesse mitmendana on vastav kanne tehtud. Proovisin teha lehte noortepärasemaks - vaikimisi on arvustused peidus, kliksides pildile pealkirja ees saab arvustused ühekaupa avada. Testige ja andke märku, kas sai parem või mitte.

Filtrid

Aastad: 2008 (51) | 2009 (54) | 2010 (61) | 2011 (42) | 2012 (41) | 2013 (42) | 2014 (45) | 2015 (41) | 2016 (46) | 2017 (44) | 2018 (69) | 2019 (41) | 2020 (29) | 2021 (4) | 2022 (3) | 2023 (13) | 2024 (1) | 2025 (2) | kõik (629)
Tärnid: * (6) | ** (29) | *** (178) | **** (350) | ***** (65)

1. (456) Vanemuine - Rännakud. Maarjamaa laulud - (Vanemuise väike maja, 30.09.2017) ♥♥♥

Autor(id): Tiit Palu, Ruslan Stepanov
Žaanr: eksperimentaaletendus
Näitlejad: Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Tiit Palu, Merle Jääger, Margus Jaanovits, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees, tantsijad Endro Roosimäe, Alain Divoux, Matteo Tonolo, Archie Sladen, Walter Isaacson, Brandon Alexander, Maria Engel, Tarasina Masi, Yukiko Yanagi, Sayaka Nagahiro, Mirell Sork
Tutvustus: „Rännakud“ on Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava ühine teekond keele ja kodumaa mõtteruumis. See on kahest lavastusest koosnev lugu, mida ühendavaks sillaks on veebiplatvorm Rändomoonium, virtuaalne maa, milles võimalik vahetult keeleplahvatusest osa saada, olla ise oma rännaku ja maailma looja. Teatrite koostööna valminud leht annab sissejuhatuse lavastustesse ning aitab neid mõista, saada lisateadmisi Eesti ajaloost ja valitud kümnendist.

Kui sada aastat tagasi sündis Eesti Vabariik, tekkisid eesti keelele varasemast hoopis teised võimalused ja nõuded. Oma riik ja eestikeelne teadus kutsusid esile keeleplahvatuse, eesti keele kasutusala laienes kodust ja luulest kateedrisse ja tähetorni. 1920ndatel loodi keelekomisjonides kümneid tuhandeid uusi sõnu ja mõisteid meile täna igapäevaseks saanud nähtuste kirjeldamiseks. See oli otsekui uue universumi sünd, plahvatus kõikidesse suundadesse korraga. Eesti keelest sai keel, milles võis filosofeerida, taimi ja selgrootuid uurida, suhelda omavahel kui tahes peentest ja peenikestest asjadest.

Meie emakeel on eesti keel. Me mõtleme, tunneme, suhtleme, armastame, kõneleme, loome ja kahtleme eesti keeles. Me kasutame eesti keelt, mis loodi Eesti Vabariigi esimese kümnendi palangus. “Maarjamaa laulud” on lavastus, kus mõeldakse ja tantsitakse eesti keeles. See lavastus lähtub 1920ndate keeleplahvatusest. Selle plahvatuse jõud on meid siiani kandnud.
Hinnang: Minu tärnid tekkisid nii: valgus 5, kostüüm: 2, lavakujundus 3, helikujundust 2, videokujundus 4, monoloogid 4, teksti ja tegevuse vastavus pealkirjale 3, tants 1.

Etenduse teises pooles puudus kahjuks sünkroontõlge, nii läks kogu sõnum Maarjamaast ja selle lauludest kaduma. Publiku seas vaadati kella või sosistati kulunud ajast üsna avalikult. Mõte põimida kokku üks dialoog, mitmed monoloogid ja tantsuetendus sellisel kujul ei toiminud.

Olgu, ma ei saa tantsust aru. Pole kunagi saanud. Aga arusaamatuks jäi palju muudki. Miks toodi lavale modernsed jalgrattahoidjad, kui neid kasutati vaid korra istumiseks. Tarkuse tempel toiminuks ilma säärase lisandita ka hästi.

Eelloos on juttu, et kujutatakse eelmise sajandi kahekümnendaid aastaid Eestimaal. Jätame matemaatikute otsustada, kas see tähendab aastaid 1911-1920, või siis 1920-1929. Näitlejate rõivastus võis küll sealt kaugest ajast pärit olla. Aga tantsijate ebapraktiline kostüüm küll mitte. Vähemalt jalanõud kindlasti mitte.

Lõpus tantsijad rääkima panna oli hea idee. Üks sõna korraga - esimeseks korraks täitsa piisav. Tore oli leida ka, et ei deklameeritud paljalt sõnu vaid neid kasutati lõpupildi loomisel. Tähistaevas on effektne, kuid kulunud trikk, aga templi kasutsest liblika tekitamine oli väga hea leid.

Helikujunduses oli kohti, mis panid kaasa mõtlema, aga enamasti oli tegu ülevõimendatud müraga. Lavalt kostnud naturaalsed helid olid paremad.

Tekste iseenesest tuleb kiita. Korduste taga oli peidus päris hea sõnum. Eriti meeldisid mulle elu võrdlus ubinaga ning kõne tühjusest. Kui kuulamine igavaks läks, siis sai vaadata videomeeste tegevust erinevate looduspiltide kallal. Ja kui muutuv looduspilt enam tähelepanu ei tõmmanud, siis võis nautida "lumisel" eeslaval olevate valgustite hääletut tantsu. Siit siis ka üks punkt tantsu eest.